Delfi: Eestlaste saadetud humanitaarabi jõudis Gradide plahvatuste saatel Ukraina sõjapiirkonda

eestlaste-annetused-mtu-mondo-silver-meikar-ukraina-70174409Kaks valgetes kitlites õde avavad kaste ravimitega, kolmas hoiab käes nimekirja. “Olemas!” ja paberile läheb ristike. Eestlaste annetatud raha eest sai täita ligi veerand Popasna haigla kiirkorras tellitust. Õhtuhämaruses jõuame üle anda sama suure kingituse ka Štšastja haiglasse.

Must huumor või soov näidata tegelikkust: Popasna linna sildil on üle värvitud esitäht ja parandatud viimast. Sisenejatele antakse teada, et on Opasna (опасно – ohtlik, vene keeles). “Iga päev kuuleme tulistamist,” ütleb arst, tänab ravimite eest ja üllatub, et tõime need ise kohale.

Järgmine peatus on sisepõgenike ühiselamu, mille korravalvur palub abi jagamiseks tänavale jääda ja mis kõige olulisem, hoone sees mitte pildistada ning selle asukatel enne fotokaamera välja võtmist luba küsida. Enamik nõustub, aga mõni mitte.

“Internetis näidati meist ühega intervjuud ja pärast seda andsid (LNR) võitlejad teada, et kätte saades lasevad ta maha,” seletas pikka kasvu tugeva kehaehitusega Vadim. Enamik siinsest 52 asukast on pärit siit tosina kilomeetri kauguselt Pervoimaiskist ning tunnevad hirmu, et separatistid võivad ka selle linna vallutada.

Vadim väidab, et separatistide jaoks pole inimelul mingit väärtust, aga muidugi elab siin piirkonnas ka neid, kelle hirm ja viha on suunatud Ukraina poole. Viimasel ajal õnneks üha vähem, aga humanitaarabi jagamisel ei mängi see rolli. “Meie jaoks ei ole inimeste poliitiline eelistus määrav, aitame kõiki tsiviilelanikke, kellel abi vaja,” seletab MTÜ Mondo esindaja Veronika.

Loe edasi ja vaata galeriid DELFIst

Autor: Silver Meikar

18.11.2014

VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Kolm aastat Kongo küla naisteühistuid

08.11.2017

Ma mäletan seda päeva 2014. aasta septembrikuus, kui disainer Triin Kordemetsaga Kongo külla jõudsime. Meil seisis ees 3 kuud tööd, et lükata käima küla esimene korvipunujate ühistu. Alustasime 8 naisega kiriku lähedal mangopuu all, koolitama olime kutsunud kolm kogenud punujat Bolgatanga lähedasest punujate ühistust. Entusiasm oli suur, aga küsimusi oli palju – kuidas me hakkame
LOE EDASI