Kolm aastat Kongo küla naisteühistuid

Ma mäletan seda päeva 2014. aasta septembrikuus, kui disainer Triin Kordemetsaga Kongo külla jõudsime. Meil seisis ees 3 kuud tööd, et lükata käima küla esimene korvipunujate ühistu. Alustasime 8 naisega kiriku lähedal mangopuu all, koolitama olime kutsunud kolm kogenud punujat Bolgatanga lähedasest punujate ühistust. Entusiasm oli suur, aga küsimusi oli palju – kuidas me hakkame Eestist tegema tellimusi külanaistele, kes ei oska lugeda ega kirjutada? Kuidas me suudame neile edasi anda, milliseid korve ja kui palju me soovime? Kuidas need korvid Eestisse jõudma hakkavad – postiga, laevaga? Kes neid postitab, kuidas kõik see tollivärk käib? Ja kas Eestis neile turgu üldse jagub? Kui palju korve me suudame müüa – kümme, sada, tuhat?

Täna valmistab korviühistu 30 naise abiga ligi 1000 korvi aastas Eestisse, Lätti, Kanadasse ja USAsse. Kõik esialgsed küsimused on ajapikku lahenduse leidnud – Ghana post töötab hästi, korvid jõuavad regulaarselt Eestisse, krapsakamad naised on selgeks õppinud nutitelefoni kasutamise, mille abil saame vahetada tellimuste infot ja pilte uutest korvimudelitest. Punujad on saanud enda kasutusse maja, kus toimetada ja korvid on leidnud endale tänulikud ostjad – inimesed, kes hindavad kvaliteetset käsitööd, mis toetab Ghana naiste paremat elujärge!

Elu on aktiivsete ühistu naiste jaoks tõesti paremaks läinud. Punuja Monica räägib, kuidas tema on tänu punumisest saadud sissetulekule oma majja veevärgi sisse pannud, lastele kooliasju ostnud ning mehele koguni jalgratta soetanud, et temagi saaks natuke kaugemal parema sissetulekuga tööl käia. Punuja Victoria lapsed räägivad, kuidas varem oli nälg nende kodus sage külaline, sest maad nende perel ei ole ja sissetulekud olid napid. Nüüd ostab Victoria punumisest saadud raha eest alati kõigepealt suure kotitäie maisi ja hirsijahu, et põhitoidus oleks perel olemas. Ja päevi, kus süüa lauale panna ei ole, pole nende peres ühistu alustamisest saati nähtud. Akanimah peret tabas paar kuud tagasi õnnetus – tema poeg sai ussi käest hammustada ja vajas kiirelt kallist süsti. Ühistu liikmed andsid Akanimah’le laenu, et poeg saaks elupäästva süsti ning tänaseks on laen ühistule juba tasutud.

Eks jätkub väljakutseidki – kuhu müüa uute õpilaste valmistatud korve, mille kvaliteet veel Eesti turu jaoks piisavalt hea pole? Kuidas saada alla transpordikulusid, mis täna tihti korvi omahinnagi ületavad? Kuidas toetada grupitunnet ja head juhtimist ühistus, kus tellimuste omavaheline jagamine tekitab naaklemist? Välisministeeriumi ja Mondo koostöös on järgmise 12 kuu jooksul käimas projekt „Jätkusuutliku toimetuleku nimel: jätkuprojekt naisettevõtluse edendamiseks Mondo sihtriikides Aafrikas”. Võtamegi vaatluse alla selle, kuidas naised saaksid oma tööd paremini korraldada, kuidas ühistud saaksid kasvada ja tõhustada nii oma juhtimist, kui ka tootmisprotsesse. Plaanis on laiendada korvipunujate ühistu maja, rajada sheavõi ühistu juurde puukool, et kasvatada tootmises vajamineva küttepuu asemele uusi puid, ning aidata päiksepaneelide ja tõhusamate pliitide abil tootmist säästvamaks muuta. Lisaks on kavas mitmed koolitused, mis toovad ühistutesse uusi liikmeid ning aitavad neil oma tegemisi paremini planeerida ja majandada.

Istun täna lämbes Accras võõrastemaja terrassil. Kolm nädalat Kongo külas on jälle selja taga, homme asun juba koduteele Tallinna poole. Sees on suur tänulikkus nende sajakonna naise ees, kes täna Kongo küla ühistutes toimetavad. Minu jaoks see ongi arengukoostöö – toetada hakkajate inimeste unistusi, et nad saaksid ise pingutada iseenda, oma pere ja kogukonna parema toimetuleku nimel. Loodan Kongos tagasi olla taas jaanuaris, et vaadata, kuidas läheb uute punujate koolitamine, kas eelmisel nädalal vormitud tellistest on juba valmis saanud punujate maja juurdeehitus ja uus puukool. Ja istuda taas korvipunujate ja sheanaistega nende maja hoovi peal – naerda, kuulata nende lugusid ja aasimist ning tunda rõõmu sellest sõprusest, mis meie vahel on.

 

Fotol: Mondo juhatuse liige Johanna Helin koos Yen Pang Basket Weavers ühistu punujatega. 

 

Teksti autor: Diana Tamm
Mondo sotsiaalse ettevõtluse eestvedaja

Kongo külas valmistatud korve ja sheavõid saab osta Mondo veebipoest

08.11.2017

VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Kolm aastat Kongo küla naisteühistuid

08.11.2017

Ma mäletan seda päeva 2014. aasta septembrikuus, kui disainer Triin Kordemetsaga Kongo külla jõudsime. Meil seisis ees 3 kuud tööd, et lükata käima küla esimene korvipunujate ühistu. Alustasime 8 naisega kiriku lähedal mangopuu all, koolitama olime kutsunud kolm kogenud punujat Bolgatanga lähedasest punujate ühistust. Entusiasm oli suur, aga küsimusi oli palju – kuidas me hakkame
LOE EDASI