Riigikogule anti üle manifest palvega Afganistani koolide abistamiseks

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kohtus täna Toompeal Afganistanis sõpruskoole omavate Eesti koolide esindajatega, kes andsid Riigikogule üle manifesti ettepanekuga pöörata suuremat tähelepanu Eesti arenguabiprojektides Afganistani koolihariduse toetamisele.
Kohtumisel toimunud Afganistani teemalisel arutelul koos Eesti – Afganistani parlamendirühma esimehe Mati Raidma ja aseesimehe Aivar Riisaluga oli tähelepanu keskmes olukord Afganistani koolides ja abistamise võimalused. „Positiivne oli kogeda meie koolinoorte hoolivust ja soovi aidata seda kauget kriisidest räsitut rahvast,“ ütles Raidma. Ta rõhutas, et meie tulevikutegijate süda on õiges kohas.

Õpilased kirjutasid manifesti, et meenutada poliitikutele ÜRO aastatuhande arengueesmärki number 2 – igal maailma lapsel on õigus põhiharidusele. "Üle maailma ei käi koolis 67 miljonit last. Neist 5 miljonit elab Afganistanis," seisab õpilaste pöördumises. "Haritud elanikkond lahendaks terviseprobleeme, vähendaks vaesust ja suurendaks demokraatia- ja rahupüüdlusi. Seetõttu tuleb hariduse olukorda Afganistanis parandada." Manifestis reastavad õpilased peamised põhjused, mis takistavad Afganistanis elavatel lastel saamast haridust ning pakuvad välja oma lahendused.

Manifesti koostasid Afganistanis sõpruskoole omavate Eesti, Rootsi, Inglismaa ja Slovakkia koolide õpilased ühiselt. Eestis on 11 koolil oma sõpruskool Afganistanis. Riigikogule andsid manifesti üle Pae Gümnaasiumi, Alatskivi Keskkooli, Kuressaare Gümnaasiumi, Tartu Hiie Kooli, Antsla Gümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased ja õpetajad. Projekti rahastavad Euroopa Komisjon ja Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Fotod kohtumiselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2011/I+aseesimees/Afganistani+sopruskoolid/

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 631 6351
gunnar.paal[at]riigikogu.ee

14.12.2011

VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Kolm aastat Kongo küla naisteühistuid

08.11.2017

Ma mäletan seda päeva 2014. aasta septembrikuus, kui disainer Triin Kordemetsaga Kongo külla jõudsime. Meil seisis ees 3 kuud tööd, et lükata käima küla esimene korvipunujate ühistu. Alustasime 8 naisega kiriku lähedal mangopuu all, koolitama olime kutsunud kolm kogenud punujat Bolgatanga lähedasest punujate ühistust. Entusiasm oli suur, aga küsimusi oli palju – kuidas me hakkame
LOE EDASI