Kliimaõiglus ja Mondo töö

Kuigi kliimamuutused mõjutavad meid kõiki, kannatavad selle tõttu rohkem need ühiskonnagrupid, kes on juba täna haavatavamad. Erilise löögi all on ekvaatori piirkonnas elavad rahvad, sest temperatuuri tõusu tagajärjel muutuvad järjest suuremad maa-alad viljatuks, kuumalained, põuad ja tormid teevad elukeskkonna karmiks ja kohati elamiskõlbmatuks. Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et 2030 aastaks toovad kliimamuutused kaasa 250 000 lisasurma aastas, peamiselt alatoitumise, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumarabanduse tõttu.

 

Kliimaõiglus on termin ja ka ühiskondlik liikumine, mis juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused ei ole ainult loodusteaduslik küsimus, vaid eetiline ja õiguslik – sellel on selged tagajärjed inimeste tervisele, toimetulekule ja tulevikuväljavaadetele. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad kõige enam need, kelle enda kliimajalajälg on kõige väiksem? Kui näiteks keskmise eestlase süsiniku jalajälg on 18600 kg CO2 ekvivalenti aastas, siis Keenia elanikul on see 400 kg. Seetõttu tuleb raiskavatel lääneriikidel esiteks enda emissioone oluliselt kokku tõmmata ja teiseks suunata toetust muutustega kohanemisse ja tagajärgede likvideerimisse arenguriikides. 

Keenia Shianda
Kuigi keenialaste süsinikujalajälg on 45 korda väiksem kui eestlastel, kannatavad nemad kliimamuutuste tõttu rohkem. Foto: MTÜ Mondo / Ave-Marleen Rei
Afganistan päikesepaneelid Foto: MTÜ Mondo / ADVS
Mondo on toetanud päikesepaneelidel põhinevate elektrisüsteemide rajamist Afganistani ja Birma koolide juurde. Foto: MTÜ Mondo / ADVS

Mondo on oma arengukoostöö tegevustes püüdnud suurendada kogukondade vastupanuvõimet kriisidele lastele hariduse andmise ning naistele sissetuleku teenimise võimaldamise kaudu. Ghana põhjaosa elanikud on siiani suuresti väikepõllundusest sõltuvad oma sissetulekutes ja toidulaual. Muutunud vihmaperioodide tõttu jääb perekonnal aga tihti põllult saak saamata. Vähenev muldade viljakus ning põllumaade nappus suureneva rahvaarvu tõttu tähendab seda, et süüa tuleb raha eest juurde osta. Mondo on Ghanas Kongo küla naisi toetanud oma ühistute loomisel, kus naised saavad teenida lisatulu punudes korve ja valmistades shea-võid, mida Mondo Eestis edasi müüb. Laste hariduse toetamine tähendab aga tüdrukute suuremat iseseisvust oma tuleviku üle otsustamisel, mille pikaajaline tulemus on sündimuse langus ja rohkem võimalusi tööturul. 

 

Birmas toetame šani vähemusgruppi kuuluvate laste ja noorte haridusteed ning külakogukondade arengut läbi päikeseelektri süsteemide paigaldamise. Külad ja kogukonnad, kes siiani on elektrita läbi ajanud, on samas oma arengus takerdunud just selle puudumise taha. Nii toetame kliimasõbralike lahendustega kogukondade arengut ja külalaste haridusteed.

Kliimamuutused mõjutavad ka humanitaarbi sektorit väga mitmel moel. Konfliktipiirkondades elavad inimesed on kliimamuutuste tõttu väga haavatavad, samas on nende vastupanuvõimet väga keeruline tõsta. Ja kuigi teadlased on üldiselt seisukohal, et kliimamuutused ja relvastatud konfliktid ei ole otseses seoses, suurendavad kliimamuutuste tagajärjed (näiteks vähenevad vee- ja põllumaa ressursid) ometi ühiskondlikke pingeid ning kuhjunud pinged võivad kasvada konfliktideks. Kindlasti suurendavad kliimamuutused humanitaarabi vajavate inimeste hulka ning humanitaarabi organisatsioonid vajavad täiendavaid ressursse, et nendele vajadustele vastata. 

 

Mondo keskendub humanitaarabi andes haridus-, meditsiini- ja WASH (vesi ja sanitaartingimused) klastritele. Näitena võib välja tuua Jordaania Azraqi pagulaslaagrisse rajatud tarbevee taristu, kus inimeste poolt juba kasutatud vesi läheb uuesti ringlusesse toetades laagri elanike põllumajandustegevusi. Kui humanitaarabi tuleb anda otseste esemete või toidupakkide näol, lähtume alati põhimõttest, et neid tooteid ei tarnita sihtriikidesse Eestist, vaid ostetakse kohapealt, vähendades nii transpordiga kaasnevat süsinukujalajälge ja toetades kohalikku majaduskeskkonda. 

Azraq põllumajandusklass humanitaarabi Jordaania Süüria
Mondo on toetanud Jordaanias asuvas Azraqi pagulaslaagri põllumajandust läbi tarbeveesüsteemi ning laste põllumajandusprogrammi. Foto: Kristi Ockba / MTÜ Mondo

Maailmahariduses keskendume teavitusele kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest erinevatele inimrühmadele ning meie igaühe sammudest kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. On oluline, et me näeme enda vastutust ja panust ning oleme julged kliimamuutuste teemal sõna võtma ja mõjutama Eestis ja Euroopa Liidus langetatavaid otsuseid. Töötame õpetajate ja teiste haridustöötajatega, et toetada neid koolituste, materjalide ja vahenditega kliimateemade käsitlemiseks noortega, vaata ka kliimaharidus.

 

Püüame oma tegevuses teha keskkonnasõbralikumaid valikuid – julgustame tulema koolitustele ühistranspordiga ja valime sellest lähtuvalt toimumispaiku, valime alati õiglase kaubanduse tee-kohvi-suhkru ning pakume kõigile soovijatele vegan toitu. Trükime õppematerjale ainult vastavalt vajadusele ning keskkonnasõbralike trükistena, teeme kõik materjalid kättesaadavaks ka digitaalsel kujul. Tarbetuid korporatiivkinke ei tooda, tänukingitusteks kasutame kvaliteetseid käsitöötooteid meie kogukondadest või kinkekaarte, et inimene saaks valikuid teha oma huvidest lähtuvalt. 

See veebisait loodi ja seda hallatakse Euroopa Liidu ja Eesti arengukoostöö finantstoetuse abil.

Selle sisu eest vastutab ainuisikuliselt MTÜ Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti.

Euroopa Komisjon       Eesti Arengukoostöö1P4A 1Planet4All logo