Lood kogukondadest

Põhja Ghanas asuv Kongo küla asetseb kõrbe piiril ja on traditsiooniliselt olnud põllumajanduslik kogukond. Kliimamuutused – viljatuks muutuvad mullad ja ebaregulaarsed vihmad – teevad põlluharimise keeruliseks. Muud tööd, millega elatist teenida, piirkonnas praktiliselt pole. Kui saak ikaldub või kui tulvavesi purustab majad, on pered määratud nälgima. 

MONICA LUGU:

See on Monica Tii. Monica elab Kongo küla Piitanga nime kandvas osas. Tema punutud korvid kaunistavad paljude eestlaste kodusid. Kongo küla korvipunujate seas on tema üks nobedamaid – tema hüüdnimi Fast-Fast ehk Kiire-Kiire viitab just sellele, et väga suur osa Eestisse jõudnud korvidest on tema vilka töö tulemus.

Monica kodukant koges 2020. aastal suurt muutust sademetes. Aprillist juunini ei olnud vihma peaaegu üldse. Augustis sadas kolm nädalat järjest. See tõi endaga kaasa suured üleujutused, milles hävis üle 1500 majapidamise. Monica maja hävines üleujutuses täielikult, lisaks kaotas ta kaks kitse, viisteist kana, punutud korvid ning laste kooliraamatud. Viimaste aastate jooksul on see juba kolmas suur üleujutus piirkonnas. Et üleujutustes saab kannatada ka kõik see, mis põllul kasvab, on peredel raske tagada enda toiduga varustatust. 

Aastate jooksul on kliimamuutused korvipunujate tööd oluliselt mõjutanud, muutes kasumi teenimise üha keerulisemaks. Tõusvad temperatuurid mõjutavad korvide punumiseks vajalike kõrte kasvu, mida kasvab üha vähem ja on madalama kvaliteediga. Ühe korvi punumiseks on seega vaja rohkem rohtu, mis koos kallinenud kütusehindadega on kõrte hinda enam kui kahekordistanud. Selle tulemusel jääb pärast kõigi vajalike materjalide ostmist peredele kätte aina vähem raha. Asja teeb veelgi teravamaks see, et paljud neist naistest on oma pere ainsad ülalpidajad, kes näevad vaeva oma laste põhivajaduste katmisega nagu haridus ja tervishoid. Nendest väljakutsetest hoolimata on Kongo küla naised tuleviku suhtes positiivsed ja lootusrikkad. 

Kongo külas Põhja-Ghanas pumbatakse puhast vett peamiselt kaevudest, mis asuvad külas eri paigus, näiteks kooli juures. See, et vesi kraanist keerates otse tuppa tuleks, on luksus, mida paljudel peredel pole. Traditsiooniliselt põllumajanduslik kogukond ei saa täna enam loota ka vihmaveele: kliimamuutustest tingitud ebaregulaarsed vihmad teevad põlluharimise keeruliseks.

Annetuste toel sai Mondo viia kogukonda uue veepumba, mis toob puhta vee lähemale naistegruppidele, kes valmistavad shea-võid ja hoolitsevad puukoolis viljapuude heaolu eest. Tänu stabiilsemale ligipääsule veele saavad naised istikuid kasvatada, millega nad teenivad tulevikus väärtuslikku lisasissetulekut ja muudavad ümbruskonna rohelisemaks. Lisaks asub pump kohaliku turu kõrval ning selle kaudu saavad puhast (joogi)vett kõik, kes parasjagu turul toimetavad.