Miks Mondo teemaga tegeleb?

Kliimamuutused annavad endast maailma eri piirkondades märku erineva sageduse ja tugevusega. Eestis on temperatuuri tõus olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sagedamini esineb torme ja põudasid, halveneb Läänemere ja vee kvaliteet üldiselt, levivad invasiivsed liigid. Igapäevast elu elades ei pruugi me kliimamuutuste tagajärgi pidevalt tajuda, aga nad on olemas ja laienevad.

Maailmas on palju piirkondi, kus kliimamuutuste mõju on juba praegu kriitilise piirini jõudnud. See puudutab saari ning rannikualasid, mis on veetaseme tõusu tõttu kadumas, samuti ekvatoriaalseid piirkondi, kus keskmine temperatuur on juba niigi kõrge ning selle edasine tõus muudab piirkonna tasapisi eluks kõlbmatuks. Nii on see näiteks Mondo partnerkogukonnas Põhja-Ghanas, Kongo külas. 

Mondo tegeleb kliimateemaga mitmel erineval viisil – tõstes Eesti elanikkonna teadlikkust, toetades arengukoostöö ja humanitaarabiga kogukondi, mis on kliimamuutusest mõjutatud ning liikudes sihikindlalt Mondo kui organisatsiooni süsinikujalajälje vähendamise suunas. 

Kliimaõiglus ja Mondo töö

Kuigi kliimamuutused mõjutavad meid kõiki, kannatavad selle tõttu rohkem need ühiskonnagrupid, kes on juba täna haavatavamad. Erilise löögi all on ekvaatori piirkonnas elavad rahvad, sest temperatuuri tõusu tagajärjel muutuvad järjest suuremad maa-alad viljatuks, kuumalained, põuad ja tormid teevad elukeskkonna karmiks ja kohati elamiskõlbmatuks. Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et 2030 aastaks toovad kliimamuutused kaasa 250 000 lisasurma aastas, peamiselt alatoitumise, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumarabanduse tõttu.

Kliimaõiglus on termin ja ka ühiskondlik liikumine, mis juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused ei ole ainult loodusteaduslik küsimus, vaid eetiline ja õiguslik – sellel on selged tagajärjed inimeste tervisele, toimetulekule ja tulevikuväljavaadetele. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad kõige enam need, kelle enda kliimajalajälg on kõige väiksem? Kui näiteks keskmise eestlase süsiniku jalajälg oli 2022. aastal 7,8 tonni CO2 ekvivalenti aastas, siis Uganda elanikul oli see 100 kg. Seetõttu tuleb raiskavatel lääneriikidel esiteks enda emissioone oluliselt kokku tõmmata ja teiseks suunata toetust muutustega kohanemisse ja tagajärgede likvideerimisse arenguriikides. 

Mondo on oma arengukoostöö tegevustes püüdnud suurendada kogukondade vastupanuvõimet kriisidele lastele hariduse andmise ning naistele sissetuleku teenimise võimaldamise kaudu. Ghana põhjaosa elanike sissetulekud ja toidulaud sõltuvad siiani suures osas väikepõllundusest. Muutunud vihmaperioodide tõttu jääb perekonnal aga tihti põllult saak saamata. Vähenev muldade viljakus, põllumaade nappus ning samal ajal suurenev rahvaarv tähendab seda, et süüa tuleb raha eest juurde osta. Mondo on Ghanas Kongo küla naisi toetanud oma ühistute loomisel, kus naised saavad teenida lisatulu, punudes korve ja valmistades shea-võid, mida Mondo Eestis edasi müüb. Laste hariduse toetamine tähendab aga tüdrukute suuremat iseseisvust oma tuleviku üle otsustamisel, mille pikaajaline tulemus on sündimuse langus ja rohkem võimalusi tööturul. 

Birmas toetame šani vähemusgruppi kuuluvate laste ja noorte haridusteed ning külakogukondade arengut läbi päikeseelektri süsteemide paigaldamise. Külad ja kogukonnad, kes siiani on elektrita läbi ajanud, on samas oma arengus takerdunud just selle puudumise taha. Nii toetame kliimasõbralike lahendustega kogukondade arengut ja külalaste haridusteed.

Kliimamuutused mõjutavad ka humanitaarbi sektorit. Konfliktipiirkondades elavad inimesed on kliimamuutuste tõttu eriti haavatavad, samas on nende vastupanuvõimet väga keeruline tõsta. Kliimamuutuste tagajärjel tekkiv toiduainete-, põllumaa- ja veenappus suurendavad ühiskondlikke pingeid, mis võivad kuhjuvate pingetena kasvada konfliktideks. Kliimamuutused suurendavad humanitaarabi vajavate inimeste hulka ning humanitaarabi organisatsioonid vajavad täiendavaid ressursse, et nendele vajadustele vastata.

Mondo keskendub humanitaarabi andes haridus-, meditsiini- ja WASH (vesi ja sanitaartingimused) klastritele. Näitena võib välja tuua Jordaania Azraqi pagulaslaagrisse rajatud tarbevee taristu, kus inimeste poolt juba kasutatud vesi läheb uuesti ringlusesse toetades laagri elanike põllumajandustegevusi. Kui humanitaarabi tuleb anda otseste esemete või toidupakkide näol, lähtume alati põhimõttest, et neid tooteid ei tarnita sihtriikidesse Eestist, vaid ostetakse kohapealt, vähendades nii transpordiga kaasnevat süsinukujalajälge ja toetades kohalikku majaduskeskkonda. 

Maailmahariduses keskendume teavitusele kliimamuutuste põhjustest ja tagajärgedest erinevatele inimrühmadele ning meie igaühe sammudest kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. On oluline, et me näeme enda vastutust ja panust ning oleme julged kliimamuutuste teemal sõna võtma ja mõjutama Eestis ja Euroopa Liidus langetatavaid otsuseid. Töötame õpetajate ja teiste haridustöötajatega, et toetada neid koolituste, materjalide ja vahenditega kliimateemade käsitlemiseks noortega. Vaata ka kliimaharidus.

Püüame oma tegevuses teha keskkonnasõbralikumaid valikuid – julgustame tulema koolitustele ühistranspordiga ja valime sellest lähtuvalt toimumispaiku, valime alati õiglase kaubanduse tee-kohvi-suhkru ning pakume kõigile soovijatele vegan toitu. Trükime õppematerjale ainult vastavalt vajadusele ning keskkonnasõbralike trükistena, teeme kõik materjalid kättesaadavaks ka digitaalsel kujul. Tarbetuid korporatiivkinke ei tooda, tänukingitusteks kasutame kvaliteetseid käsitöötooteid meie kogukondadest või kinkekaarte, et inimene saaks valikuid teha oma huvidest lähtuvalt.