Märgised ühinevad, et usaldusväärsus kasvaks

Õiglase kaubanduse või mõne muu märgistusega toodetest rääkides on sageli päevakorral küsimus nende märgiste usaldusväärsusest. Kaks levinuimat märgist, UTZ Certified (UTZ) ja Rainforest Alliance (RA) ühinesid käesoleva aasta jaanuaris, et märgisega lubatud tingimusi hoolsamini täita ning soovitud ja lubatud õiglust saavutada.

Soomlaste tarneahelaid ja vastutustundlikku tootmist uuriva organisatsiooni Finnwatch 2016. aastal avaldatud raport võrdles Soomes tegutsevate firmade poolt kasutatavaid 16 sotsiaalse vastutustundlikkuse sertifitseerimis- ja auditeerimisprogramme, sealhulgas Fairtrade’i, UTZ’i ja Rainforest Alliance’it. Finnwatch kritiseeris mitmeid sertifitseerimisprogramme tööliste vajaduste ja arvamuste eiramise, kehva kvaliteediga auditite, vähese läbipaistvuse ja kriteeriumite kvaliteedi tõttu. Kõige parema hinnangu sai Finnwatchi poolt Fairtrade. RA ja UTZ on samuti pigem tugevad märgised. Kõige kehvema mainega on mahlatööstuse poolt välja arendatud SGF.

Märgised ja nende taga olevad sertifitseerimisprogrammid on vajalikud, sest nad parandavad arenguriikide tööliste elu- ja töötingimusi ning keskkonda. Teiseks saab tarbija teha teadliku ja vastutustundliku valiku. Kolmandaks on sertifikaadid ja sotsiaalsed auditid võtmetähtsusega firmade jaoks, kes soovivad austada inimõigusi ja hoolivad keskkonnast.

Tarbijatel pole võimalik omal käel lugematute erinevate märgiste vahel informeeritud valikuid teha. Hetkel on olemas üle 170 erineva jätkusuutlikkuse standardi ning vastutustundlikkuse programmi auditeerimisest on saanud miljardiäri. Igal aastal viiakse ellu tuhandeid auditeid, millest paljusid kasutatakse vaid reeglite järgimiseks paberil. Uuringust selgus, et enamikud on sellised keskmise karmuse ja kontrolliga ja vaid mõned üksikud programmid jälgivad oma tegevuse pikaajalist mõju töötajate õigustele. Nende seas on ka Fairtrade.

Õiglase kaubanduse märgis Fairtrade ei sätesta eritingimusi, vaid tahab võimaldada samasugust väärikat tööd ja elu, nagu meie naudime arenenud riikides:

• arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest miinimumhinda (ingl minimum price), mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut;
• istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka (ingl living wage) ja töötavad inimlikes tingimustes;
• tootmisprotsessis on keelatud kasutada orja- ja lapstööjõudu;
• õiglase kaubanduse lisatulu (ka hinnalisa) kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks (ingl Fairtrade Premium);
• tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

UTZ ja Rainforest Alliance ei ole õiglase kaubanduse, vaid vastutustundliku tootmise märgised. UTZ keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certified tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. Rainforest Alliance’i tähelepanu keskpunktis on loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine ning Rainforest Alliance’i märgisega toodete ostmisega tagame arengumaade põllupidajatele eluks vajalike vahendite olemasolu ja parema elujärje. Mõlemat märgist on kritiseeritud leebete tingimuste tõttu.

Märgiste usaldusväärsus ja vastutustundlikkuse järelevalveprogrammid on vajalikud, aga nende kvaliteeti tuleb järjepidevalt parandada.

Käesoleva aasta jaanuaris ühines UTZ Rainforest Alliance’iga. Ühinemise põhjuseks oli soov ja vajadus olla oma arenguriikide partneritele ja ühistutele usaldusväärsem ja kindlam partner ning saavutada soovitud mõju arenguriikide tootjatele, töölistele ja keskkonnale. Koos võtavad RA ja UTZ ette märgiste tingimuste ülevaatamise ja karmistamise ning eelkõige kontrolli nende endi poolt seatud tingimuste täitmise üle. Teisisõnu – meie tarbijana saame olla kindlamad, et nende märgustega tooted on tõepoolest just nii kasvatatud ja toodetud nagu lubatud. Lõplik ühinemine saab teoks 2019. aasta lõpuks, seni toimivad mõlemad süsteemid paralleelselt.

Ühinemise eesmärk on, et uus standard tooks endaga kaasa suurema ühiskondliku, keskkondliku ja majandusliku mõju, andes talunikele ja tootjatele võimalused tõsta oma elukvaliteeti ja samal ajal parandada looduskeskkonda, kus nad elavad ja töötavad. Järelevalveks plaanitakse kaasata uuenduslikke, kuid end tõestanud tehnoloogiaid – toote jälgitavus on võimalikum, kasulikum ja nõutavam. Jälgimistehnoloogiaid, mida kasutatakse objekti tuvastamiseks, georefereerimiseks, konkreetsete parameetrite mõõtmiseks, ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide jaoks, ühenduvuseks, andmesalvestuseks ja -analüüsiks, nõuandesüsteemides, robootikas ja autonoomse navigatsiooni jaoks, kasutatakse kogu tarneahelas aina rohkem.

Rainforest Alliance’i asutaja Daniel Katz ütles, et kõige olulisem on siiski keskendumine soovitud tulemustele talunikele ja tootjatele ning karmimate tingimuste ja nende järelevalve sobivus kohalikku konteksti. Daniel, kes 30 aastat tagasi koos teiste kaasamõtlejatega Manhattanil otsustas teha midagi vihmametsade kaitseks, on RA arendanud globaalseks süsteemiks. Nüüdseks ostab ja müüb enam kui 4400 ettevõtet maailmas tooteid RA poolt sertifitseeritud farmidest ja neid tooteid leiame ligi 125 riigis, sh Eestis. 01.06.2015 seisuga oli 13,6% maailmas müüdavast kakaost, 5,4% kohvist ja 15,1% teest pärit RA sertifitseeritud farmidest.

Hollandist pärit UTZ (mille märgisega on ka meie Kalev) töötab sarnase eesmärgi nimel: edendada talunike elu üle maailma kaitstes samal ajal loodusressursse. 15 aastaga on UTZ muutnud kohvi, kakao ja tee kasvatamist ning suunanud ettevõtteid ostma, kasutama ja müüma vastutustundlikult toodetud tooteid.

Tarbi vähem ja tee õigeid valikuid ning igaüks meist saab olla osa kestlikumast arengust. Aastaks 2050 peame me suutma toita ligikaudu 10 miljardit inimest. Kui haritav ja viljakandev maa muudkui väheneb, siis tuleb seda protsessi radikaalset transformeerida just selliste süsteemide ja vastutustundliku mõtlemise ning tarbimise kaudu – see hõlmab meie ülemaailmsete keskkonna- ja sotsiaalsete prioriteetide laialdast taasleiutamist. Need, kelle töö ja elu on seotud põllumajanduse, vaesuse ja metsade mahavõtmisega, mõistavad, et kliimamuutuste vastane võitlus on lahutamatu võitlusest inimväärse palga eest ning laps- ja orjatöö vastu.

Meil tarbijatena on kindlam tunne teades, et selle märgise taga on palju tööd ja järelevalvet ning selge soov süsteemi ainult parandada. Eurobaromeetri uuringu kohaselt ostab 26% EL-i kodanikest tihti ja 54% aeg-ajalt keskkonnasõbralikke tooteid. Sama uuringu kohaselt on kvaliteedi ja hinna järel EL-i tarbijate jaoks tähtsuselt kolmas kõige olulisem tegur keskkonnamõju. Valge raamatu „Emerging Faith in Food Production“ kohaselt soovib umbes 65% tarbijatest oma toidu päritolu kohta rohkem teada saada, kuid vaid 31% usub, et toiduettevõtted on toidutootmis tavade osas läbipaistvad. Lisaks sooviks 67% tarbijatest näha, et toiduainetööstus hariks inimesi teemal, kuidas toitu toodetakse.

Asi algab tarbijast ning EL ja USA tarbija käivad teadlikkuse osas sama teed. „Transformeerumist kestlikkusele saab suunata ja vedada ainult valdkonna tööstuse vastutustundlik juhtimine ja tarbijate nõudlus. Sertifitseerimise tähtsus ainult kasvab, sest ettevõtted ja tarbijad mõistavad järjest enam oma tegevuste mõju meie ühisele tulevikule“, ütleb Daniel.

Lugemist samal teemal:

 

Autor: Kristina Mänd, MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja