Uuring: Poed hoiduvad banaanide vastutustundlikkuse osas vastutuse võtmisest

Värske analüüs kaardistab banaani teekonna Eestisse ning uurib, mida teevad Eesti toidupoeketid selleks, et tagada lettidel vastutustundlikult kasvatatud viljad.

Eestis on banaaniimport viimase kümne aastaga kasvanud 60 protsenti. Kui 2010. aastal sõid Eesti inimesed 12 miljonit kilogrammi banaane, siis 2020. aastal oli tarbimine juba 19 miljonit kilogrammi.

Banaanide tootmine panustab ühest küljest tootjariikide majanduslikku heaolusse, teisalt ohustab nendesamade riikide keskkonda ja kogukondi. Seda eelkõige põhjusel, et tootmise suurendamiseks ja taimehaiguste peletamiseks kasutatakse üha enam ökosüsteeme ja inimeste tervist kahjustavaid agrokemikaale. Lisaks minimeeritakse tootmiskulusid, hoidudes töölistele elamisväärse palga, turvaliste töötingimuste ja piisavate sotsiaalsete garantiide pakkumisest.

“Banaan on toidupoodides stra­teegiline toode, mille hinna alandamine kutsub kliente ostma muuhulgas ka teisi, kõrgema hinnaga tooteid,” selgitas uuringu autor Martin Tikk. “Poeketid saavad ligi poole tarbija makstavast lõpphinnast, mistõttu on nad banaani tarneahela mõjukaim lüli. Poekettidel on muuhulgas oluline roll määramisel, kuidas saab banaani lõpphind arvestada tegelikke vilja kasvatamisega kaasnevaid kulusid ja kahjusid.”

Tikk tõi uuringu ühe peamise tulemusena välja, et banaanid on enamjaolt osa poekettide üldisest hangete jätkusuutlikkusega seotud eeskirjadest. Need ei kirjelda aga piisavalt detailselt, mis tingi­mused ja nõuded rakenduvad konkreetselt banaanidele või troopilistele viljadele.

Lisaks jagasid poeketid minimaalselt, kuidas kontrollitakse kestlikkusega seotud hankenõuete täitmist, ja tõid välja, et nad näevad vastutust banaanide jätkusuutlikkuse tagamise eest vähem endil ja rohkem tootjatel ning tarnijatel. Viimased viitavad jätkusuutlikkuse tingimuste täitmise osas valdavalt aga iseenda läbiviidud audititele, mis pole sõltumatu osapoole poolt valideeritud ja võivad anda kallutatud ülevaate banaanitootmise tegelikest sotsiaalsetest ja keskkondlikest riskidest ja mõjudest.

Banaanisektoris vastutustundlikkuse edendamiseks on oluline soodustada koostööd poekettide ja teiste seotud ettevõtete, avalike asutuste ja vabaühenduste vahel.

Uuring on täies mahus loetav siin.

Analüüs on osa MTÜ Estwatchi ja Mondo ühisest projektist “Õiglane toidulaud: inimõiguste toetamine ja kliimamuutuse pidurdamine toidupoodide tarneahelates“. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.