Eesti kogemused aitavad edendada Ukraina kutseharidust

Kristi Lillemägi

Mondo Ukraina projektijuht

Ukraina kutsehariduse tugevus on äärmiselt oluline, sest sõja tõttu muutunud tööturul on uusi ja kaasaegseid ameteid vaja õpetada kiiresti ja kvaliteetselt. Eesti kogemused valdkonnas on heaks suunanäitajaks.

Mai keskpaigas külastasid Eesti Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandusministeeriumi esindajad, et vahetada kolleegidega kogemusi tööturu- ning haridusvaldkonna, eelkõige kutsehariduse võimalustest ja väljakutsetest.

Et paremini hoomata kahe riigi erinevust, siis Ukrainas on kokku 653 kutsekooli, millest 180 on tänaseks sõja tegevuses saanud kahjustada ning 12 hävitatud. Paljud koolid on kaotanud aga suure osa oma õpilastest rindejoonele. Võrdluseks, Eestis on kokku 31 kutsekooli, lisaks pakuvad kutseõpet viis rakenduskõrgkooli.

Samal ajal on sõda muutnud Ukraina tööturgu oluliselt ning aasta alguses läbi viidud küsitluses tõdes 32% tööandjatest, et neil puuduvad vajalike oskustega töötajad. Sõja tekitatud purustused on samas kasvatanud oluliselt vajaduse inimeste järgi, kes suudavad panustada nii füüsilisse kui digitaalsesse ülesehitusse – ehitajad, elektrikud, tarkvara arendajat, jt. Kutsekoolidel on siin oluline roll, et aidata olukorraga kohaneda ning koolitada vajalikku tööjõudu. Eelkõige on oluline panustada õpetajate arengusse ja toetada neid baasdigioskuste arendamisel ning digitaalsete tööriistade ja interaktiivsete õpetamismeetodite omandamisel, et varustada neid Ukraina ülesehitamiseks vajalike kaasaegsete oskustega. Digioskused on kutsekoolides üha enam vajalikud, kuna tänapäevased ametid nõuavad järjest rohkem tehnoloogia kasutamist ning digipädevus aitab kaasa konkurentsivõimele ja muutuva töökeskkonnaga kiiremini kohanemisele.

Arutelud väljakutsetest ja õppetundidest

13. mail toimus visiidi raames ühine aruteluhommik teemal „Ukraina kutsehariduse väljakutsed ja õppetunnid kriisis“, kus osalesid lisaks Ukraina ametnikele ka Eesti hariduse, tööturu ja arengukoostöö valdkonna eksperdid ning kõik, kes on huvitatud kutsehariduse rollist ühiskondlike kriiside lahendamisel ja tulevikuoskuste kujundamisel.

Ukraina Haridus ja Teadusministeeriumi ning Majandusministeeriumi esindajate jaoks on Eesti tugevuseks see, et siin on loodud toimiv tsentraalne koordinatsioonisüsteem, digitaalse õppevara jagamise platvormid ning õpetajate pideva arendamise struktuur, mis võiks pakkuda ka Ukrainale vajalikke lahendusi. Eesti haridussüsteem on keskendunud õpetajate digioskuste parandamisele uute õppekavade kaudu ning kutseõppeasutuste kaasamisele tehnoloogia arengusse, näiteks on alates 2026. aastast ka kutseõppeasutused kaasatud tehisintellekti võimaluste kasutamise ehk TI-hüppe programmi. Tehisintellekti kasutamise  kogemuse tulemusi võiks Eesti kindlasti ka Ukrainaga jagada. Olulisena nähakse ka seda, et õpetajate koolitused ei ole ühekordsed, vaid regulaarsed ning lähtuvad õpetajate endi vajadustest.

Ühises arutelus osalejad tõid muuhulgas välja haridustehnoloogide rolli, kes on Eestis toetanud õpetajaid juba 15 aastat ning kelle panus õppematerjalide digitaliseerimisel ja õppeprotsessi arendamisel on olnud märkimisväärne. Ukraina ekspertide jaoks on haridustehnoloogide kaasamine ning riigi tsentraalne tugi üks potentsiaalne arengusuund, mille vajalikkuse üle on ka Ukrainas arutelud alanud. Samuti on Ukraina huvitatud Eesti kogemusest tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kasutamisel haridussüsteemis. Nende seniseks väljakutseks ei ole ainult tehniliste vahendite nappus, vaid ka õpetajate puudus, kes neid uusi tööriistu oskaksid rakendada. Ka senine Eesti kogemus näitab, et lisaks tehnoloogia kättesaadavusele on väga oluline ka inimeste ettevalmistus selle kasutamiseks. Sellele kaasa aitamiseks korraldab Mondo järgmistel aastatel Ukraina kutseõppeasutuste õpetajatele ja juhtkondadele digipädevuse koolitusi ning koostöös Tartu Ülikooliga arendatakse välja haridustehnoloogia õppekava.

Mitmeid võimalusi koostööks

Eesti eksperdid tõid arutelus omalt poolt välja, et kahe riigi vaheliseks koostööks on veel erinevaid võimalusi, näiteks on võimalik tõlkida siin välja töötatud eestikeelset õppevara ja kohandada see Ukraina konteksti. Samuti on oluline kahepoolne praktiline kogemuste vahetamine nii õpetajate vahetuse, ühiste projektide kui erinevate pilootprogrammide kaudu.

Arutelu lõpuks tõdesid mõlema riigi esindajad, et kõige alus on elukestev õpe, millele saab üles ehitada kvaliteetse ja kaasaegse haridussüsteemi. Eesti saab siin Ukraina jaoks olla hea partner ning meil on omakorda Ukrainalt õppida, kuidas olla paremini valmis võimalikeks kriisideks ning kasutada selleks võimalikult tõhusalt ära haridussüsteemi võimalusi.

Visiit toimus Mondo projekti “VET hariduse võimestamine: Süstemaatiline lähenemine digipädevuse koolituse ja haridustehnoloogia õppekava arendamise kaudu” raames, mis on osa ühisrahastusega algatusest Skills4Recovery, mida rahastavad Euroopa Liit, Saksamaa, Poola ja Eesti.