Mondo kutsel luuakse Eesti vabaühenduste humanitaarabi võrgustik

Mondo kutsel luuakse täna vabaühenduste võrgustik, mille eesmärk on tõsta organisatsioonide valmidust kriisi korral Eestis paremini abistada. Võrgustiku loomise vajadus tuleneb Ukraina kogemusest, kus täiemahulise sõja ajal kannavad just vabaühendused mitmeid riiklikult olulisi ülesandeid.

Täna loodav Eesti vabaühenduste humanitaarabi võrgustik toob kokku organisatsioonid, kes rahuajal kannavad ühiskonnas erinevaid olulisi rolle vaimse tervise tegevustest kuni keskkonna hoiu ja korteriühistute toetamiseni. Kriisi korral tuleks kõigil oma roll ja töö ümber mõtestada, ent paljude vabaühenduste puhul ei ole nende ülesanded suurema kriisi korral veel kuigi läbi mõeldud. 

Ülevaade humanitaarabi süsteemist

Võrgustiku eesmärk ongi tõsta Eesti vabaühenduste teadlikkust humanitaarabi süsteemist ja osutamise põhimõtetest, alustada omavahelist koordineerimist ja suhete hoidmist ning üheskoos kaardistada võrgustikku kuuluvate organisatsioonide võimalikud rollid ja tegutsemise võimekus suurema humanitaarkriisi korral, kui riik vajab tuge. 

„Oluline õppekoht siin on Ukraina, kus täiemahulise sõja algusest alates on mitmed rahuajal riigi kanda olnud teenused liikunud vabaühenduste toetada. Samuti on kõige kiiremaid lahendusi ja tuge suutnud just humanitaarabi tundvad kohalikud organisatsioonid pakkuda, vähendades sellega inimkaotuste hulka ning toetades riigiaparaadi toimimist kriisis, kus on reeglina segadust palju, abivajadused kasvanud hüppeliselt ning riigi suutlikkus toetada ja reageerida samas langenud. Väga erineva taustaga organisatsioonid saavad sellistes kriisides olla riigile oluliseks partneriks ja vajadusel toetada,” sõnas Mondo juhatuse liige Triinu Ossinovski. 

Ukraina riik on suutnud toimida ka täiemahulise sõja kontekstis, kuid ometi on väga olulisi valdkondi ja teemasid, millega riik ei jaksa tegeleda. Nii on vabaühendustel Ukrainas olnud suur roll näiteks hariduse kättesaadavuse tagamisel, sisepõgenike mitmekülgsel toetamisel, evakuatsioonide korraldamisel, vaimse tervise toe ja teiste terviseteenuste pakkumisel, samuti ka toiduabi ja joogivee tagamisel või rahapõhise toe korraldamisel. Eraldi oluline töö on sõja tõttu tekkinud vajaduste monitoorimine üle riigi, milles on samuti olulist rolli kandnud just vabaühendused. Monitoorimise tulemustele omakorda rajaneb nii riiklik kui ka laiem tegevustik.

Vabaühenduste suur roll 

Samas on ka humanitaarabi valdkond oma spetsiifikaga, eeldades professionaalsust ja asjatundlikku tegutsemist, mille juures mängivad olulist rolli ka kiirus ja paindlikkus. Paljud kriisid on näidanud, et siin on vabaühendused sektorina eelisseisus, kuna suudavad nende kriteeriumite alusel kõige edukamalt töötada. Eestis on kriisiks valmistumine täna valdavalt riigi ja riigiasutuste koordineerida ning vabaühendusi nähakse enamasti vabatahtlikena. 

„Eesti vabaühenduste tugevus seisneb nii vabatahtlike pühendumuses kui ka organisatsioonide professionaalsetes teadmistes, pikaajalises kogemuses ja tugevates suhetes oma kogukondadega. Paljud ühendused suudavad just tänu nende tugevuste ühendamisele jõuda inimesteni, märgata abivajadusi ja pakkuda lahendusi, mida kriisiolukorras hädasti vajatakse. Need on võimekused, mida ei ole võimalik kriisi puhkedes üleöö luua. Seetõttu on oluline, et vabaühendusi käsitletaks kriisideks valmistumisel juba algusest peale sisuliste partneritena, kellel on oma pädevus ja vastutus. Loodav võrgustik aitab seda koostööd süsteemsemaks muuta, kuid sama oluline on, et organisatsioonidel oleks ka rahuajal piisavalt tuge ja ressursse oma võimekuse hoidmiseks ning arendamiseks,“ ütles Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo.

Vabaühenduste humanitaarabi võrgustikku kuulub mitukümmend Eesti organisatsiooni erinevatest valdkondadest haridusest sotsiaalkaitseni ning selle loomist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Võrgustikuga on oodatud liituma kõik vabaühendused, kes soovivad tõsta enda võimekust suurema kriisi puhul abistada.