21.03.16

Anna allkiri õiglase apelsinimahla nimel!

Apelsinimahla tootmiseks ei pigistata tühjaks mitte ainult apelsine, vaid ka inimesi.

Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl. Euroopa Liidus joob keskmine tarbija aastas 11 liitrit apelsinimahla, mis teeb sellest kõige populaarsema mahla. Tavaliselt ei ole meil aega mõelda sellele, kust apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame, pärineb. Eelmiselt aastal tehtud uuring „Tühjaks pigistatud“ annab põhjaliku pildi viljade kasvatamisest kuni mahla jõudmiseni poelettidele.

Uuringust selgub, et massiivsest tarbimisest tulenevast rikkusest läheb lõviosa suurtele kontsernidele, mis võtavad harva enda peale vastutuse oma tarneahelas valitsevate töötingimuste ja toodangu keskkonnamõju eest. Maailma lõunapoolsete riikide põllumajandustöölised teevad sellise palga eest, mis on väärikalt ära elamiseks liiga madal, füüsiliselt rasket ja tervistkahjustavat tööd. Kontsernid müüvad mahla omakorda jaemüüjatele ehk poekettidele, kes ligi 60% mahlast müüvad omatootena.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: https://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

 

Apelsinimahl
Pilt pärineb Flickrist.
VAATA KÕIKI UUDISEID

Mondo toetatud keskkonnaprojektid aitavad kohalikul tasandil nutikaid lahendusi leida

04.03.25

Mondo taotlusvoorust kokku 104 400 eurot toetust saanud vabaühendused asuvad koostöös kohalike omavalitsuste, roheettevõtjate, põllupidajate ja laiema avalikkusega leidma nutikaid lahendusi, kuidas kliimamuutusega kohaneda ja selle mõju leevendada. Projektide fookuses on keskkonnateadlikkuse edendamine ning arutelu tasakaalus ja jätkusuutliku majanduse võimalikkuse üle. “Kliimamuutuste vastane võitlus ei ole odav, kuid tegevusetus osutub lõppkokkuvõttes veelgi kulukamaks,” sõnas Mondo
LOE EDASI
VAATA KÕIKI