21.03.2016

Anna allkiri õiglase apelsinimahla nimel!

Apelsinimahla tootmiseks ei pigistata tühjaks mitte ainult apelsine, vaid ka inimesi.

Eestis ostetakse ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas ning populaarseim on apelsinimahl. Euroopa Liidus joob keskmine tarbija aastas 11 liitrit apelsinimahla, mis teeb sellest kõige populaarsema mahla. Tavaliselt ei ole meil aega mõelda sellele, kust apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame, pärineb. Eelmiselt aastal tehtud uuring „Tühjaks pigistatud“ annab põhjaliku pildi viljade kasvatamisest kuni mahla jõudmiseni poelettidele.

Uuringust selgub, et massiivsest tarbimisest tulenevast rikkusest läheb lõviosa suurtele kontsernidele, mis võtavad harva enda peale vastutuse oma tarneahelas valitsevate töötingimuste ja toodangu keskkonnamõju eest. Maailma lõunapoolsete riikide põllumajandustöölised teevad sellise palga eest, mis on väärikalt ära elamiseks liiga madal, füüsiliselt rasket ja tervistkahjustavat tööd. Kontsernid müüvad mahla omakorda jaemüüjatele ehk poekettidele, kes ligi 60% mahlast müüvad omatootena.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: https://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

 

Apelsinimahl
Pilt pärineb Flickrist.
VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Kampaania „Jagatud teekonnad“ annab rändestatistikale näo

28.09.2020

28. septembril algab noortele suunatud sotsiaalkampaania „Jagatud teekonnad“, milles räägivad oma rändelood nii välismaal elanud eestlased kui Eestisse sisse rännanud noored. Kampaaniat veavad MTÜ Mondo ning digimeediaagentuur Vurr. Kampaania tugineb mõttekoja Praxis poolt läbiviidud uuringul, mis käsitles noorte hoiakuid seoses rändega. Uuringust selgus, et noorte teadlikkus rände ja integratsiooni küsimustes on madal. Samas leidis enamus 15-35 aastastest
LOE EDASI