Ära ole kõrvaltvaataja ega eemalseisja – igaüks saab olla lahendus

Tekst ilmus algselt ajakirjas Hea Kodanik

Autor – Kristina Mänd

Mai lõpupäevil leidis aset Maailma Filantroopiafoorum. Kristina Mänd, kes otsib Teeme Ärale USA fondidest vahendeid ning tegeleb Mondos õiglase kaubandusega, pani kirja olulisema, mida foorumil kuulis ning nägi.

Maikuus toimunud maailma filantroopiafoorumi avakõnes ütles endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, vaikse hääle, aga valju kõlaga inimene, et keegi ei tohiks olla pelgalt kõrvaltvaataja. Annani mõttel on selge loogika – kui me näeme, et miski on valesti, pahasti või ebaõiglane, ja me ei sekku, siis ühel hetkel, kui meiega on asjad valesti, pahasti või ebaõiglased, pole enam kedagi, kes meie eest sekkuks. Seepärast ei tohi keegi jääda kõrvaltvaatajaks ega eemalseisjaks.

Kofi Annan näeb just vabaühendustel ühendavat ja kaasavat rolli. Aga nagu palju teised kodanikuühiskonna-meelsed inimesed, tõdeb ka tema, kuidas järjest tugevnevat kodanikuühiskonda ja asjatundlikke kodanikuühendusi üritatakse õigusruumi, rahastamise piiramist ja propagandat kasutades alla suruda ja lihtsalt ära väsitada, kitsendades niimoodi meie kodanikuruumi. Annani sõnu kasutades hoitakse vabaühenduste jalgu tules.

Kodanikuühendustel ja sotsiaalsetel liikumistel on aga kolm relva, millega teha end tulekindlaks, olla mõjukad ja kaasata kogukondi: tõeliselt raskete lugude päevavalgele toomine ja fookuses hoidmine, tehnoloogia ja filantroopia.

Rasked lood

Tuues välja rasked lood ning töötades koos nende lahendamise nimel, saavad avaliku, äri- ja kolmanda sektori inimesed mitte ainult saavutada oma eesmärke, vaid ehitada selle protsessi käigus ka sotsiaalset kapitali – ühist võimekust hoolida ja probleeme lahendada. Need rasked lood, millest räägiti filantroopiafoorumil, olid šokeerivad peamiselt seepäral, et need räägivad inimeste poolt teistele inimestele põhjustatud ebaõiglusest, kannatustest ja hädadest.

Ilmekaks näiteks on rohingyad Myanmaris, kellel pole kuskile minna, sest neid ei taha ei naaberriigid ega ka teised rahvad Myanmaris, keda aetakse kodudest välja, piinatakse ja tapetakse ning kes elavad Bangladeshi piirialal nii algelistes tingimustes, et esimesed tulevad tulvaveed pühivad nad lihtsalt minema. Jeruusalemmas töötava palestiinlase Essam Daodi igapäevatööks on aga paadipõgenike abistamine vaimse tervise programmide kaudu – kuidas tulevad täiskasvanud ja eriti lapsed, kes on selliseid kannatusi üle elanud, toime oma edasise eluga nii riikides, kuhu nad satuvad kui ka oma koduriigis, kui nad lõpuks saavad sinna tagasi pöörduda. Essami organisatsiooni Humanity Crew põhimõte on ennetus – me ei pea tegelema traumaga, kui ma saame seda vältida juba eos.

Kaks noort ameeriklast, Chris Temple ja Zach Ingrasci proovisid Guatemaalas elada nii nagu kohalikud on sunnitud seda tegema – ühe dollariga päevas. Nende lood ja probleemide päevavalgele toomine muutsid selle küla elu. Rosa Coj Bocel, noor ema, kellel oli puudega laps, rääkis foorumil oma kogukonna arusaamast tervishoiust ja suhtumisest, mis hävitas elusid ning sellest, kuidas tänu poiste filmile õpib ta meditsiini ja saab oma piirkonna esimeseks kohalikult diplomeeritud meedikuks, kes omakorda nõustab just naisi ja noori tüdrukuid. “Unistamine ei maksa palju, aga unistuse elluviimine on raske“, ütles Rosa ja lisas, et tänu sekkumisele on tal nüüd nii toetus kui ka julgus muuta enda ja teiste elu.

Kodanikuühendused ja –aktivistid peavad neid lugusid sümptomiteks, mida oleks saanud kaasava ja tolerantse suhtumisega ära hoida, kuid mis nüüd eskaleerununa vajavad süsteemselt lähenemist.

Tehnoloogia

Infotehnoloogia ühendab inimesi ja sellises mahus nüüd esimest korda ka vaesemaid riike ning ühiskonnakihte teenuste, hariduse, tervishoiu ja üksteisega. Geneetilised muudatused võimaldavad väikefarmeritel kasvatada produktiivsust ning takistada geneetiliste haiguste edasilevikut. Kaugfilmimine ja georuumiline kujundite kasutamine näitab loodusressursside vähenemist ja prügi tekkimist. Virtuaalreaalsus annab meile selgema ettekujutuse maailmas toimuvast ja suurendab empaatiat. Robotid võtavad endale ohtlike ülesannete täitmise, näiteks pommide neutraliseerimise või haavatute äraviimise sõjatandrilt. Blokiahel pakub väärtust omavate tehingute turvalist jaotatud ja avalikku arvestust ja me kasutame seda valitsuste poolt pakutavate teenuste sobivuse testimisel.

Radiant.Earthi juht Anna Hale Milagrese kirjeldas, kuidas nende teenus – videote ja fotode tegemine kõigest, mida nad kaardistavad ja selle info tasuta jagamine – on aidanud avastada ja teadlikult suunata vahendeid keskkonnakaitsesse.

Blockchain Trust Acceleratori juht Tomican Tillemann rääkis omakorda tehnoloogia võimalustest näiteks kodumaa ja passita inimeste legitimiseerimisel, võttes eeskujuks Eesti e-residentsuse. Tema mõte oli, et samamoodi saab anda inimestele maailmaresidentsust, et nad oleksid olemas, saaksid liikuda ja luua endale paremat elu.

Filantroopia

Filantroopia ja kodanikuühiskond on kaua olnud nii kodanikuaktiivsuse kui ka sotsiaalse kapitali allikas ja väljendus. Kodanikuühendused on peamised teadmiste jagamise, konsensuse otsimise ja ühise tegevuse pakkujad. Enamik ameeriklasi on seotud mõne kodanikuühendusega ja kolmandik on aktiivsed vabatahtlikud (Eestis neljandik). Probleemide lahendamise protsessis kasvatavad nad usaldust ja oma võimekust muresid ennetada.

Uue põlvkonna filantroobid ei ole kõrvalseisjad, nad on aktiivselt kaasas, et leida paremaid ja sobivamaid lahendusi ning rahastamisvõimalusi, millel on ka tegelik mõju. W.K. Kellogg Fondi juht La June Montgomery Tabron kirjeldas, kuidas fond on fookusesse võtnud sellised initsiatiivid nagu “Tõde”, “Rassiline tervendamine” ja “Lootus algab siit”, kaasanud ka avaliku sektori ja kodanikuühendused ning otsib lahendusi, mis pseaks keskmesse noored, oleks suunatud ennetusele ning kestvale muutusele.

Peale on kasvamas teise ja kolmanda põlvkonna filantroobid, kes pole niivõrd rikkusesse sündinud, kuivõrd annetamiskultuuriga kasvanud ja kes lisaks oma igapäevatööle osalevad aktiivselt ka enda poolt rahastatud organisatsioonide tegemises. Sharna Goldseker (21/64), Caitlin Helsing (Helsing-Simons Foundation) ja Sara Ojjeh (Ethos Philanthropies) on noored inimesed, kes on oma filantroopiaprogramme viinud ellu teismeeast peale ja keskenduvad selliste tegevuste rahastamisele, mis suudavad näidata oma mõju.

Üks oluline sõnum, mida fondide juhid rõhutasid, on selge muutuste teooria – mõõdetav ja konkreetse kirjeldus soovitud sotsiaalsest muutusest, mis näitab soovitud olukorra, eesmärkide, tulemuste ja konkreetsete tegevuste omavahelist põhjuselist seost ning eeldusi. Nii saab rahastada ka väiksemaid algatusi pidades samal ajal silmas, milline on suurem loodetud muutus.

Teeme Ära lugu

Prügi on igal pool. Me ei pane seda tähele või lihtsalt oleme nii harjunud, et me seda ei näe. See on prügipimedus, mida Maailmakoristuspäev 15. septembril 2018 leevendada kavatseb. Ligi 150 riiki maailmas ja 5% nende riikide elanikkonnast on ülimalt ambitsioonikas eesmärk. Aga maailm peab saama puhtamaks.

Puhastel paikadel on oluline tähendus, sest seal on vähem kuritegevust ja haiguste levikut, rohkem inimeste kaasamist oma elukeskkonna parandamisse ning kliimamuutuste põhjustega tegelemist. Teeme Ära tahab maailma puhtaks teha ja ka puhtana hoida, kasutades selleks tehnoloogiat, et näidata prügi olukorda maailma ja tuua inimesi kokku lahenduseks. Lisaks tavalisele kaardistamise äpile on töös ka sellised lahendused, mis aitavad inimestel kaardistada prügi ohtlikes piirkondades.

Teeme Ära on oma lahenduses ühendanud viis võtmeelementi: raske loo, millel on lahendus ja positiivne visioon, miljoneid inimesi kaasav tegevus (kaardistamine ja koristamine), tehnoloogilised vahendid ja töötav kogemus kokku kogutud prügiga toimetulekuks ning spetsialiste ja kodanikke kaasav tulevikuplaan prügikäitlemisest (Keep It Clean Pan). Teisisõnu, Teeme Äral on raske lugu, mida lahendatakse inimeste kaasamise ja tehnoloogiaga ning mis otsib häid filantroope. Seetõttu oli Teeme Ära kutsutud ka esinema ja sümboolselt toimus see just 3. mail ehk 10 aastat peale esimest koristust Eestis ja Eesti 100. sünnipäeval. Teeme Ära lugu on ju tegelikult Eesti ja Eesti kodanikuühiskonna lugu.

See on Teeme Ära lahendus. Aga kuidas on muude teemadega? Kas lahendusi on? Ikka. Meil on vaja viit asja, et kaasata inimesi ja survestada kaaskodanikke, ettevõtteid kui ka valitsusi vastutust võtma:

• Võimet märgata – tule julgelt esile kui vaja. Ära pööra pead kõrvale, vaiki ega arva, et see pole sinu asi. On küll. Kui näed, et Eesti vajab koristamist,  kohvikasvatajad Keenias õiglaseid töötingimusi või kodanikuühenduse juht Venemaal toetust, siis märka ja mõtle, mida saad teha.

• Tahet teha – iga väike, aga teadlik samm meie käitumises ja tegevuses saab parandada keskkonna, inimõiguste, nälja, haiguste, vihavaenu, ebaõigluse ja -võrdsuse või konfliktide olukorda. Korja prügi üles või ühine Maailmakoristuspäevaga 15. septembril 2018, küsi poest õiglase kaubanduse märgistega tooteid või mine vabatahtlikuks mõnda kodanikuühendusse.

• Ütle välja – räägi oma perele, sõpradele ja kolleegidele, kirjuta ja astu välja nende inimeste õiguste eest, kes ei saa seda ise teha. Pane sotsiaalmeediasse postitusi, milline olukord valitseb maailmas prügi osas, räägi, kuidas tegelikult elavad meie lauale kaugel  toitu tootvad inimesed või kogu allkirju rohingyade kaitseks Myanmari valitsuse ja presidendi tegevusetuse vastu.

• Kaasa – ära tee üksi. Võta kaasa inimesed ja organisatsioonid, kes tegelevad samade teemadega ning kindlasti noored, kes on homsed juhid ning kelle maailmatunnetus ja kodanikuks olemine kujundab omakorda neile järgnevate põlvkondade elu. Mine ja kaardista prügi koos oma lastega, korralda koolis õiglase kaubanduse nädal või osale kodanikuühiskonna nädalal.

• Lahenda – ära mõtle välja vabandusi, miks ja mida ei saa teha, vaid miks ja mida saab teha.

Nii on Teeme Ära SA pakkunud välja maailmakoristuse ja mobiliseerib selleks oma 150 riigis asuva võrgustiku kaudu miljoneid inimesi, MTÜ Mondo annab välja õiglase kaubanduse sõbra tunnustust ja korraldab õiglase kaubanduse nädalat ning Vabaühenduste Liit jätkab uudiskirja ja huvikaitsega.

Teeme Ära SA osalemist Maailma Filantroopiafoorumil 2.-4.05.2018 rahastasid siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.