27.08.2022

Arvamuslugu: Ilustamata vaade Ukrainale

Ukraina iseseisvuspäev on 24. augustil ning ühtlasi täitub kuus kuud Venemaa viimasest kallaletungist Ukrainale, mis on nõudnud kümneid tuhandeid elusid ning sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma. Selles sõjas kannatab iga ukrainlane – kes otsesemalt, kes kaudsemalt.

Humanitaarabi maailmas on ammu teada tõde, et iga konflikt ja humanitaarkriis, olgu kui keeruline ja kriitiline tahes, hakkab mõne kuu möödudes avalikkust väsitama ega ületa enam uudiskünnist. Selle taustal kannatused reeglina jätkuvad ning suure tõenäosusega isegi süvenevad. Sama on juhtunud Ukraina sõjaga, mis Euroopa meedias saab iga päevaga üha vähem tähelepanu. Selline olukord tekitab inimestes illusiooni justkui oleks olukord Ukrainas stabiliseerunud, humanitaarkriis ehk leevenenud. Aga ei ole. Vastupidi. Humanitaarkriis on võtmas katastroofi mõõtmeid sel sügisel.

Külm ja nälg

Saabuv sügis on humanitaarabi organisatsioonid väga murelikuks muutnud, kuna soe ja turvaline peavari puudub miljonitel inimestel. Ukraina talved on väga külmad. Sarnased meie omadele, kus temperatuur langeb miinustesse ja harvad ei ole ka -20 kraadised ilmad. Juba ette on mitmed linnavalitsused ja oblastid teada andnud (näiteks Zaporižžja), et sel sügis-talvel ei ole neil Venemaa tahtlike infrastruktuuride rünnakute tõttu võimalik toasooja või sooja vett linnas tagada. Lisaks on tuhanded kodud saanud sõjategevuse käigus kahjustada ning ei suudaksi sooja hoida, kuna puuduvad aknad või on katki katus ja seinad. Kui täna viibivad veel need sajad tuhanded inimesed antud linnades ja oma kodudes, siis talve nad sellisel viisil üle ei ela. Nad vajavad abi. Meie abi.

UNHCRi andmetel on hetkel sisepagulusse sunnitud pea 7 miljonit ukrainlast ja lisaks viibib 13 miljonit inimest piirkondades, kus neil ei ole turvaline. Lahkuda ei ole neil samuti võimalik kas siis hävitatud teede ja sildade tõttu või seepärast, et neil ei ole lihtsalt kuhugi minna. Rahulikumad Ukraina piirkonnad on vastu võtnud miljoneid inimesi ja kõikvõimalikud vabad ruumid on hõivatud – paljud majutuvad hetkel Lääne-Ukraina koolides, lasteaedades ja teistes avalikes hoonetes. Paraku ei tööta selline lahendus pikaajaliselt, eriti olukorras, kus abivajajate hulk aina kasvab.

Karm kooliaasta

Igas kriisis satub löögi alla ka haridus. Kuud, halvemal juhul aastad, mil koolieas lastele ja noortele ei ole tagatud õppetöö, maksavad neile ühiskondadele hiljem valusalt kätte. Tekib koolist väljalangemine, heitumine ja süvenevad negatiivsed toimetuleku viisid. Vältimaks Ukrainas “kadunud generatsioonide” teket, tuleb ligipääsu kooliharidusele prioritiseerida isegi akuutse sõja faasis.

ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo hinnangul on sõja algusest alates ligi 5,7 miljonit kooliealist last sõjast puudutatud olnud, neist 3,6 miljoni noore haridusasutused suleti sõja tõttu. Ukraina Haridusministeeriumi andmetel on sõjategevuses kannatada saanud 2300 haridusasutust kogu Ukrainas, neist 286 on hävitatud. Lisaks on iga kümnes kool või muu haridusasutus õppetegevusele suletud, kuna sinna on paigutatud elama sisepagulased. Ligi 75% kooliealistest lastest ja noortest on sunnitud õppima veebi vahendusel, olukorras kus neist enamikul ei ole arvuteid ega head ligipääsu internetile. Sõda on lisaks paljud töökollektiivid laiali ajanud ja see muudab hariduse andmise paljudes piirkondades eriti keeruliseks.

Ukrainas algab kooliaasta 1. septembril. Haridusministeeriumi sõnul ei ole see sügis erand, küll aga saab see olema väga etteennustamatu ja keeruline kooliaasta. Kasutusele võetakse nii füüsiliselt kohalkäimise, distantsõppe kui ka hübriidvormid. Ukraina siseministri Denys Monastyrskyi sõnul on selleks kooliaastaks valmis vaid 41% riigi koolidest, kuna lisaks kõigele muule näevad uued turvareeglid ette, et koolid peavad omama turvasüsteeme ning tagama pommirünnakute korral õpilastele pommivarjendi.

Eesti panus

Selle kõige kõrval on kasvavad vajadused ka toiduabi, psühholoogilise toe ja tervist puudutava abi järele. Arusaadavalt kulub suurem osa Ukraina rahalistest ressurssidest sõjapidamisele ja riik ei suuda pakkuda kõiki teenuseid sarnaselt rahuajale.

On erakordne tõdeda, et Eesti inimesed ja ettevõtted on annetanud mitukümmend miljonit eurot läbi usaldusväärsete Eesti organisatsioonide. Seda toetust oleme sõja esimestel kuudel kasutanud akuutsete vajaduste katmiseks toetades Ukrainat nii toiduabi, peavarju pakkumise, psühhosotsiaalsete tugiteenuste kui ka arstiabiga. Eesti riik on Ukrainale osutanud väga olulisel määral sõjalist abi, sama ei saa paraku öelda humanitaarabi kohta.

Selle sõja võitmiseks ei piisa siiski vaid sõjalise abi andmisest. Abi peab olema tunduvalt mitmekülgsem ning vastama Ukraina kasvavatele ning ajas muutuvatele vajadustele. Alates teisest maailmasõjast ei ole Euroopa näinud sellises ulatuses humanitaarkriisi, ning selle lahendamiseks kuluvaid ressursse ei saa panna vaid eraannetajate ning ettevõtete õlgadele. Kõik Euroopa riigid, sh Eesti peavad oma panust suurendama.

Humanitaarabi sektor töötab iga päev selle nimel, et sõjategevuse käigus kaotatud eludele ei lisanduks külmale ja näljale kaotatud elud. Töötame selle nimel, et kui ka inimesel ei ole enam kodu, kuhu naasta või võimalik kodukoolis käia, siis oleks tal ikkagi soe voodi ja peavari ning võimalus õppida. Töötame selle nimel, et kõik füüsiliselt ja vaimselt haavatud inimesed saaksid abi, et traumadest üle tulla ja ühel päeval oma riik taas üles ehitada. Sõja haavad on sügavad ja mitmetahulised ning neid kõiki peab adresseerima ning nendega tegelema. Meie töö on võimalik üksnes siis, kui Eesti riik ja inimesed meid selles toetavad.

Triinu Ossinovski

Mondo humanitaarabi suuna juht

VAATA KÕIKI UUDISEID

Mondo kutsub tänavakunsti rattatuurile

14.09.2022

Mondo, Lasnaidee ja Velomarket kutsuvad 18. septembril kell 16 pühapäevasele rattatuurile, kus mõnusa ringiga läbi Põhja-Tallinna Ülemistele tutvume kolme värske tänavakunstitööga. Marsruut on umbes 12 km pikk, teel kohtume töid loonud kunstnikega ja arutleme, milliseid muutusi toob kliimakriis meie linnaruumi. Teeme vahele ka mõnusa tee- ja kringlipausi Velomarketis. Tuur on eesti keeles. Vene ja inglise
LOE EDASI