Baltimaade ühenduste üleskutse kliimaambitsiooni suurendamiseks

Lugupeetud peaminister Jüri Ratas! Pöördume Teie poole enne Euroopa Ülemkogu peatset kohtumist, kus tuleb arutluse alla Euroopa Liidule 2030. aastaks kõrgema kliimaeesmärgi seadmine.

Meil on kliima hädaolukord, kuid sellest hoolimata ei ole meie praegused kohustused ja teod kliimamuutuse kõige tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks piisavad. Kui me ei tegutse otsekohe ja otsustavalt, tõuseb õhutemperatuur sajandi lõpuks 3,2°C. Metsapõlengud ning sagenenud põuad ja üleujutused mõjutavad juba praegu rängalt nii ettevõtteid, kodanikke kui ka kogukondi, iseäranis kõige haavatavamaid nende seas.

Ebapiisavad ja liiga hilised kliimameetmed ning nende puudumine põhjustavad Euroopa Liidus eeldatavalt majandusliku heaolu kadu 175 miljardit eurot aastas ning hirmutavaid tagajärgi tulevastele põlvkondadele. Baltimaades põhjustab kliimamuutus äärmuslike ilmaolude sagenemist ning sellega kaasneb oht taristukahjustusteks, kahjulikeks tervisemõjudeks, vegetatsiooniperioodi nihkumiseks ja veerežiimi muutusteks.

Tänavune aasta on kliimameetmete seisukohast otsustava tähtsusega, kuna Pariisi kokkuleppe järgi peavad sel aastal kõik riigid üle vaatama oma kohustused kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks 2030. aastaks. Euroopa Komisjoni hiljutise ettepaneku valguses suurendada eesmärki heidete vähendamiseks praeguselt 40%-lt vähemalt 55%-le võrreldes 1990. aastaga on Euroopa Liit võtnud sihiks võtta uus eesmärk vastu enne käesoleva aasta lõppu. Komisjoni ettepanek on samm õiges suunas, kuid ulatuslikemate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike kahjude vältimiseks on tarvis enamat.

Meil on hea meel, et Euroopa Parlament võttis äsja vastu seisukoha, et eesmärgiks on vaja seada 60%. Et hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5°C piires, peavad kõik riigid ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) järgi aga vahemikus 2020–2030 igal aastal heitmeid vähendama 7,6%. Seda arvestades peaks Euroopa Liit võrreldes 1990. aasta tasemega vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 65%.

Selline eesmärk ei ole kliimamuutuse kõige rängemate tagajärgede ärahoidmiseks praegusele ja tulevastele põlvkondadele mitte üksnes vajalik, vaid mitmete uuringute andmeil ka teostatav. Värsketest uuringutest selgub, et kasvuhoonegaaside heitkoguste 65-protsendiline vähendamine 2030. aastaks aitab Euroopa Liidul ära hoitud keskkonna- ja kliimakahjude arvelt säästa enam kui 10 triljonit eurot (Pariisi kokkuleppega ühilduv (PAC) energiastsenaarium ja European Green Deal: Using Ambitious Climate Targets and Renewable Energy to Climbe out of the Energy Crisis).

Kõrgem, piisavalt ulatuslik ja teaduspõhine kliimaeesmärk on hädavajalik, et juhtida tulevase Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu majanduse taastamise fondi investeeringuid õiglase ja jätkusuutliku ülemineku saavutamiseks. Lisaks rohketele kaasnevatele ühiskondlikele hüvedele rahvatervise paranemise vallas aitab tõeliselt roheline majanduse taastamine Euroopal vältida tõsiseid ohte elurikkusele ja keskkonnale ning võimaldab Euroopa Liidul saada kliimaneutraalse tehnoloogia vallas maailma juhtivaks jõuks ning luua ohutumaid ja kestlikumaid töökohti.

Selleks on vaja põhjalikku strateegilist planeerimist, mis võtab arvesse ka ülemineku mastaapsemaid probleeme. Negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimiseks on oluline, esiteks, disainida energiataristu, mis kahandaks taastuvenergia ja energiasalvestuse tehnoloogiate materjalikulu ning soodustaks antud materjalide taas- ja uuskasutust, ning teiseks, anda lisastiimuleid jätkusuutmatust kaevandamisest hoidumiseks. Uuringud on näidanud, et puhtale energiale üleminekuks vajalikesse tehnoloogiatesse investeerimine loob iga kulutatud miljoni dollari kohta peaaegu kolm korda rohkem töökohti kui fossiilkütused.

Läänemere regioonil on potentsiaali olla positiivsete muutuste eestvedaja ning Euroopa Liidu aktiivsemast kliimategevusest kasu saaja. Piirkonna heitmed on pärast 1993. aastat kahanenud üksnes marginaalselt, mistõttu rõhutas mullu oktoobris vastu võetud Balti kliimadeklaratsioon vajadust tugevama ühistegevuse järele, et heitmeid jõulisemalt vähendada.

Ulatuslik kliimapoliitika ja sellealane tegevus võib toimida piirkonna tihedama koostöö ja infovahetuse katalüsaatorina. Tihenenud koostööd ilmestab näiteks Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopa võrguga 2025. aastaks, mille üks tulem on Euroopa ühisturul taastuvelektri osakaalu kasvatamine (vt ka Balti riikide sünkroniseerimisprogrammi teise faasi olulisimad projektid).

Eelnevale tuginedes kutsuvad allakirjutanud Teid üles aruteludes Euroopa Ülemkogus toetama Euroopa Liidu kliimaeesmärgi tõstmist vähemalt 65 protsendini ning tagama selle, et avaliku sektori investeeringud oleksid suunatud õiglase ülemineku kiirendamisele.

Usume, et võtate need küsimused tulevasel kohtumisel arutlusele ning loodame sellele, et seisate Läänemere piirkonna elanike heaolu ja meie planeedi kaitsmise eest.

Eesti

Balti Keskkonnafoorum

Bioteaduste Üliõpilaste Selts

Eesti Taastuvenergia Koda

Keskkonnaõiguse Keskus

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon

Arengukoostöö Ümarlaud

Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Fridays For Future Estonia

Friends of the Earth Estonia

Keskkonnasõbraliku elustiili portaal Bioneer

MTÜ Cleantech ForEst

MTÜ Mondo

MTÜ Niilusoo

MTÜ Tänu Loodusele

Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Koosloodus SA

Leedu

Alliance of Lithuanian Consumer Organizations, Lietuvos vartotojų organizacijų aliansas

Association of Klaipeda Greens, Asociacija Klaipėdos žalieji

Centre for Sustainable Development, Darnaus vystymosi centras

Environmental NGO coalition, Aplinkosaugos koalicija

Free Society Institute, Laisvos Visuomenės Institutas

Fridays for Future Lithuania

Green Policy Institute, Žaliosios politikos institutas

Lithuanian Confederation of Renewable Resources, Lietuvos atsinaujinančių išteklių energetikos konfederacija

Lithuanian Fund for Nature, Lietuvos Gamtos Fondas

Lithuanian Ornithological Society, Lietuvos ornitologų draugija

Lithuanian Responsible Business Association, Lietuvos Atsakingo Verslo Asociacija

Nature Heritage Fund, Gamtos Paveldo Fondas

NGO Circular economy, VšĮ Žiedinė ekonomika

RUPI, We do care

Student Scientific Society of Natural Sciences, Studentų gamtininkų mokslinė draugija

Läti

City for People, Pilsēta cilvēkiem

Environmental Protection Club, Vides aizsardzības klubs

Fiqsy, ride sharing company

Foundation for Environmental Education, Vides izglītības fonds

Fridays for Future Latvia

Friends of the Earth Latvia, Latvijas Zemes draugi

Green Liberty, Zaļā brīvība

Latvian Architects Declare

Latvian Association for Environmental Management, Latvijas Vides pārvaldības asociācija

Latvian Association of District Heating Companies, Latvijas siltumuzņēmumu asociācija

Latvian Fund for Nature, Latvijas Dabas fonds

Latvian Institute of Aquatic Ecology, Latvijas Hidroekoloģijas Institūts

Latvian Renewable Energy Federation, Latvijas atjaunojamās enerģijas federācija

Latvian Wind Energy Association, Latvijas Vēja enerģijas asociācija

Parents for Future Latvia, Vecāki Nākotnei

Pasaules Dabas Fonds

Ride, e-mobility services

Riga Technical University / EIT Climate-KIC HUB Latvia

Uzlādēts.lv, E-mobility Company

Zero Emission Mobility Support Society, Bezizmešu mobilitātes atbalsta biedrība

Zero Waste Latvia

Foto: Markus Spiske – Unsplash