“Eesti põllumajanduseksperdina Keenias” – Kaie Laaneväli

Arengukoostöö ei ole tõesti võluvits, mis kogu maailma mured lahendab. Pigem on selge, et on nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, tehtud on vigu, ent on saavutatud ka suuri edasiminekuid. Enda töökogemuse põhjal räägin just sellisest arengukoostööst, millel on silmaga nähtavad tulemused.

Minu kogemus pärineb Keeniast Shianda külast, kus töötasin 1,5 aastat ühe Eesti MTÜ partnerorganisatsiooni juures põllumajanduseksperdina. MTÜ Mondo sealne partner on Western Focus Community Organization ehk WEFOCO — kogukonnal baseeruv organisatsioon, mis tegeleb puudustkannatavate peredega ning arendab naiste ettevõtlust. Organisatsioon koosneb küla erinevates osades toimetavatest 28 naistegrupist. Igal grupil on juhatus ja 20–40 liiget. Selline väiksematel gruppidel põhinev süsteem tähendab seda, et organisatsioon on kursis oma liikmete eripärade ja vajadustega ning arenguabi jõuab kindlasti sihtgrupini.

WEFOCO võtab vastu välismaiseid vabatahtlikke, kes panustavad kohaliku kogukonna arengusse oma teadmiste ja kogemustega. Kuna sihtriigis läbiviidavad arengukoostööprojektid on sageli valdkonnaspetsiifilised ning aeg piiratud, on MTÜ Mondo jaoks Eestist vabatahtlikke saates lisaks suurele entusiasmile olulised ka erialane taust ja vastav töökogemus. Näiteks on Shiandasse lähetatud mitu Eesti disainerit, et arendada naiste õmblusettevõtlust, mille tulemusena on oluliselt paranenud toodete kvaliteet. Oma eriala spetsialistid tagavad kiiremad ja tõhusamad tulemused.

Minu lähetamisel Keeniasse sai otsustavaks mitmeaastane töökogemus põllumajandusettevõttes ning ühistegevuslik taust. Piirkond, kus töötasin, on väga tihedalt asustatud. Peamiselt kasvatatakse seal suhkruroogu, mida kasutatakse suhkrutööstuses. Ettevõte ostab küll koristatud saagi kokku, kuid maksab äärmiselt madalat hinda ning venitab pikalt maksetähtaegadega. Kuna tööstus on juba pikemat aega majanduslikult kehvas seisus olnud, on põllupidajad hakanud suhkruroo kõrval ka maisi kasvatama. Maisi koristushooajal on vahendajad aga hinna löönud nii madalaks, et maisi müüa on mõistlik ainult neil tootjatel, kellel on rohkem maad. Maad juurde saada on aga praktiliselt võimatu, kuna tiheda asustuse tõttu vaba maad lihtsalt ei ole. 90% piirkonna elanikest on aga põllupidajad, kellel puuduvad muud oskused ning kel seega on väga keeruline mujal tööd leida. Kohalik organisatsioon nägi, kuidas inimesed ei suuda vaesusest välja rabeleda ja otsustasid teha Mondoga koostööd piirkondliku põllumajanduse arendamiseks. Ning just piirkondliku põllumajanduse arendamisest saigi minu töö Keenias.

Kohale jõudes tegin kohe alguses vea, mis küllap on Euroopast pärit vabatahtlike puhul tüüpiline. Nimelt hakkasin kohalikele naistele õpetama seda, kuidas asjad “tegelikult käima peavad”, hakkasin tegema projekte, mis minu arvates oleks pidanud kindlasti toimima hakkama. Loomulikult sundisin inimesi kõiki neid avantüüre endaga kaasa tegema. Mõne aja pärast süüdistasin pea norus kogu ülejäänud maailma — et nad ei saa midagi aru, nad ei taha õppida ja kogu mu töö on mõttetu ajaraiskamine. Kui WEFOCO direktor oli mõnda aega mu kannatusi pealt vaadanud, küsis ta mult, kas ma ei arva, et äkki oleks nüüd aeg korra panna kõrvale arvamus, et ma tean, mida neile vaja on ja neilt küsida, mida neil tegelikult vaja on ja kuidas nad arvavad, et seda kõige mõistlikum teha oleks. Ja tõsi, inimesed teadsid väga hästi, mida nad teha tahavad ja kuhu jõuda soovivad — neil jäi lihtsalt vajaka teadmistest ja väikesest lükkest, et vajalikke asju tegema hakata.

Kuna Keenia põllumajandus tugineb enamasti väikefarmidele, oli minu esimene samm ja kõige olulisem panus aidata kaasa ühistu moodustamisele. Selle tegemiseks olid kohalikel seni puudunud vajalikud teadmised. Nende poolt tuli idee, minu poolt abi vormistamisel. Suurte põllumaade puudumise tõttu soovisid ühistu liikmed tegeleda kanakasvatusega, mida saab teha ka väikesel territooriumil. Eesti arengukoostöö vahendite abil soetasime ühistule päikeseenergial töötavad inkubaatorid. Päikesepaneelide vajalikkus selgus samuti töö käigus — kuna elekter tuleb ja läheb Shiandas oma tahtmist mööda, poleks tibudel ilma päikeseenergiata suurt lootust kooruda. Samuti korraldasime koolituse, kuidas inkubaatoreid kasutada ning tibude eest hoolitseda. Shianda elanikel oli vajadus ja oli olemas nägemus, kuidas ühistu nende kogukonda arendaks ning väikese välisabiga Eestist tegid nad selle ära. Projekt sai läbi, mina tulin koju tagasi, nemad aga jäid minust oma kanu kasvatama ja neid müüma. Projekti tulemusel on paranenud ühistu liikmete elatustase ning võimekus oma lapsi koolitada. Suur osa müügist saadavast tulust investeeritakse ühistusse eesmärgiga inkubaatoreid juurde osta ja kanakasvatust laiendada.

Arengukoostöö üks eesmärk on tagada olukord, kus alustatud tegevused ei jää pooleli pärast seda, kui välismaine abi on lahkunud või lõppenud. Siinkohal ei tohi unustada, et kohalikud teavad kohalikke olusid kõige paremini. Suurim viga, mida arengukoostöö puhul teha saab, on arvata, et „mina tean paremini”. Inimene peab kohanema kohaliku kultuuriga, kuulama, mida kogukonnal tegelikult vaja on ning sellest lähtuvalt panustama oma oskusi ja teadmisi nende endi eesmärkide saavutamisse.

MTÜ Mondo on arengukoostööle, humanitaarabile ja maailmaharidusele pühendunud sõltumatu Eesti organisatsioon. Mondo töötab hetkel Keenias, Ghanas, Ugandas, Afganistanis, Birmas ja Ukrainas.