26.09.2015

Ilmus uus Mondo Arengupoliitika Teataja

Eile leppisid ÜRO peakorteris 193 maailma riiki kokku 17 kestliku arengu eesmärgis, et võidelda vaesuse, kliimamuutuste ja ülemaailmse ebavõrdsuse vastu. Eesmärkide mõjust Eestile andis MTÜ Mondo välja eriajakirja.

ÜRO tippkohtumisel võeti eile vastu ajaloolise tähtsusega eesmärgid, millega võideldakse nii vaesuse, kliimamuutuste kui ülemaailmse ebavõrdsuse vastu. Kokku lepitud 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamist oodatakse hiljemalt aastaks 2030.

Kohtumise avakõne pidanud paavst Fransiscus avaldas lootust lahendada eesmärkidega ülemaailmseid probleeme inimkaubandusest kuni ökoloogilise kriisi ja sõdadeni. “Sõda on kõikide õiguste eitamine ja traagiline rünnak keskkonnale. Kõigile tõelise ja tervikliku inimarengu tagamiseks peame väsimatult töötama rahvuste ja rahvaste vaheliste sõdade vältimise nimel,” ütles paavst Fransiscus ÜRO üldkogu kõnetades. Üritusel osalesid ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves ning välisminister Marina Kaljurand.

Sellest, kuidas ÜRO poolt vastu võetud eesmärgid ja tegevusplaan Eestit mõjutab, andis MTÜ Mondo välja eriajakirja. Järgmise nädala jooksul jaotatakse ajakirja paberversiooni ka riigiametnikele ja vabakonnaorganisatsioonidele. Loe ajakirja digiversiooni siit.

Mondo Arengupoliitika Teataja

MTÜ Mondo on Eesti organisatsioon, kes on alates 2007. aastast töötanud humanitaarabi, arengukoostöö ja maailmahariduse vallas. Mondol on kriisiabikogemust näiteks Ukrainas, Moldovas ja Jordaanias; koos usaldusväärsete kohalike partneritega töötatakse arengu nimel Ghanas, Keenias, Ugandas, Afganistanis, Jeemenis, Birmas ja mujal.

VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Mondo Maailmakooli haridusseminar toob kokku Eesti ja Ukraina õpetajad

26.05.2022

Tuhandete Ukraina õpetajate ja õpilaste jõudmine Eestisse paneb siinse kooli proovile. Mondo haridusseminaril 30. mail otsivad Eesti hariduseksperdid ja Ukraina õpetajad eesootavatele väljakutsetele loovaid lahendusi. Üleilmsed kriisid toovad kaasa ootamatuid muutusi ja määramatust ning see puudutab ka Eesti haridussüsteemi.  Hästi toimiva mitmekultuurilise klassi- ja kooliruumi loomiseks vajavad nii õpetajad kui koolijuhid tuge ja oskusi. Eriti
LOE EDASI