07.02.18
Jätkusuutlikkuse müürid kerkivad
Mondo sotsiaalse ettevõtluse eestvedaja ja Ghana projektide ekspert Diana Tamm veetis taas 2 nädalat meie Põhja-Ghana kogukonnas Kongo külas, et teha ühistutega 2018. aasta plaane, anda üle õpikuannetusi koolidele ning valmistada ette vabatahtlike lähetamist aasta teises pooles. Otsime Ghanasse nelja vabatahtlikku – ämmaemand, ettevõtlusekspert, 2 õpetajat. Kandideerimise tähtaeg on 1. märts, osalema on oodatud ka varasemad vabatahtlikud! Lisaks on avatud konkursid ka teistesse riikidesse.
Välisministeeriumi ja Mondo rahastatud naiste ettevõtlus- ja toimetulekuprojektist toimuvad sel aastal mitmed jätkusuutlikkusega seotud tegevused Kongo külas. Üks neist on puukooli rajamine sheavõi ühistu juurde, et tagada sheapuude järelkasv ja kompenseerida tootmises kasutatavaid küttepuid. Pildil on toimumas Parks and Gardens ekspertide koolitus Kongo küla naistele – kuidas puukooli rajada, istikute eest hoolitseda ning ümberistutamisi korraldada. Nüüd jääb üle esimesi vihmasid oodata, et seemned mulda saaks!
Samuti valmib projekti raames korvipunujate maja juurdeehitus – kolm aastat tagasi mangopuu all alustanud kaheksaliikmeline grupp kaasab täna juba 29 külanaist ja ei mahu enam kuidagi oma väiksesse majakesse. Naised ise panustavad töödesse kivide korjamise ja vee kandmisega. Nende hoolitseda jääb ka uue hoone krohvimine ja värvimine. Uus maja saab ka päiksepaneelid ning selle juurde rajatakse kõrte värvimiseks energiasäästlik pliit. 2018. aasta oktoobriks peaks juurdeehitus valmis olema. Ehitustegevusi koordineerib meie partnerorganisatsiooni KoCDA juht Victor More.
Õhtuhämaruses toimus viimane kohtumine korvipunujate grupiga – arutasime läbi nende koolitusvajadused ja ehitusprojektid. Leppisime kokku, et veel sel kevadel saab nende juhtkond raamatupidamiskoolituse ning jätkatakse uute punujate koolitamist Kongo külas ning uues kogukonnas Yakotis. Yakoti küla naised ja Kongo küla punujad kohtusid sel nädalal esimest korda KoCDA kontoris, et arutada punujate grupi laienemist. Lepiti kokku, et veebruaris-märtsis toimub Yakotis 6-nädalane algajate koolitus, mida viivad läbi 5 Kongo küla parimat punujat. Oh, seda uhkust Kongo naiste silmis – kolm aastat tagasi olid nad ise õpilaste rollis, nüüd aga koolitavad juba teiste külade naisi!
Sheavõi ühistu esinaine Susana Sampandoug teeb väljamakseid ühistu liikmetele. Ordnung on paigas – kes allkirja anda ei oska, see saab sõrmejäljega kinnitada, et raha on kätte saadud.
Suzy areng on olnud imeline – kolm aastat tagasi oli tal kodus väike veski, mida ta turupäevadel majandas. Täna juhib ta 100 naisega ühistut, toodab sheavõid USA ja Eesti turule ning peab plaani, kuidas sheavõid kohalike hulgas veelgi enam populariseerida. Sel aastal on plaanis kosmeetika valmistamise koolitused naistele, et kohalikul turul levinud vaseliinipõhised kreemid asendada oluliselt naha- ja keskkonnasõbralikemate sheavõitoodetega. Jõudu, Suzy!
Diana Tamm kohtus Nabdami piirkonna terviseameti juhi Meiri Seidu ja koordinaator Jonas Kologiga, et arutada tervishoiuvaldkonna vabatahtlike lähetamist 2018-2019 aastal. Eriti on piirkonnas puudu ämmaemandatest, keda on igas kliinikus vaid 1 ning arstidest, keda pole terves vallas mitte ühtegi! Eesti tervishoiutöötajaid oodatakse siia avasüli kogemusi vahetama ja abiks olema!
Mondo lähetab sel aastal Kongo külla ka kaks IT-taustaga õpetajat, kelle ülesanne on koolitada kohalikke õpetajaid ning korraldada arvutikursuseid külarahvale. Vaatasime KoCDA juhi Victoriga üle võimalikke koolitusruume ja külastasime aastaid arusaamatutel asjaoludel kasutuseta seisnud arvutikeskust, kus paksu tolmukorra alt paistab hulk arhiveerimisele kuuluvaid arvuteid. Kui sul on ideid, kuidas arvutikeskusele taas elu sisse puhuda ning keskus värskemate masinatega varustada, siis anna märku! Huvi arvutiõppe vastu on külas suur!
Eesti toetuslapsed Bill ja Kennedy said kätte oma Eesti toetajate saadetud jalgpallisärgid. Nende vend Billy oli kahjuks kodus haige, nii et tema särgi viisid vennad koju kohale. Poisid jäid pildil tagasihoidlikuks, aga tegelikult oli rõõm suur – kirge, millega Ghanas jalgpalli mängitakse, ei anna vist millegagi võrrelda!