Möödub aasta Birma sõjaväelisest riigipöördest

1. veebruaril 2022 saab täis aasta vastupanu Birma sõjaväelisele diktatuurile. Sõjaväe ehk Tatmadaw poolt korraldatud riigipööre aasta tagasi takistas värskelt valitud valitsusel ametisse astumist. Sõjavägi pidas valimistel osalenud ning edu saavutanud parlamendiliikmed ebaseaduslikult kinni ja alustas riiklikku vägivallaprogrammi.

Kahjud on olnud suured. Paljud on kaotanud töö ja eluaseme. Birma poliitvangide toetusühingu (AAPP) andmetel on kinni peetud ligi 9000 inimest ja vähemalt 1499 tsiviilisikut on oma elu kaotanud. UNHCR-i andmetel on alates riigipöördest riigisiseselt ümber asunud hinnanguliselt 406 000 inimest ja vähemalt 32 000 on põgenenud naaberriikidesse.

Selle aasta jooksul on sõjavägi kohanud rahva üleriigilist vastupanu. Kodanikuallumatuse liikumine, mis sai alguse riigipöörde järgsetel päevadel, on jätkuvalt püüdnud seista vastu sõjalisele võimule streikide, boikottide ja muul viisil koostööst keeldumisega. Vähemusrahvaste enesekaitse ja vastuhakk on toonud võitlusi riigi osadesse, kus aastakümneid ei olnud relvastatud konflikte.

Seda aastat on saatnud ka koroonakriis, millega sõjaline valitsus ei ole sisuliselt tegelenud. Poliitilise ja sõjalise olukorra tõttu ei ole ka abi saanud anda rahvusvaheline kogukond, mis kõik kokku on kaasa toonud tarbetult suure hukkunute arvu.

Riigipöörde tagajärjed haridusele ja kohalike inimeste iseseisvale toimetulekule on olnud katastroofilised. Üks peamisi vägivallatu vastupanu võtteid, mida tavakodanikud on otsustanud kasutada, on laste kooli mitte saatmine. Kooliprogrammid on taas tugevalt sõjaväe poolt reguleeritud ning kool kui institutsioon manifesteerib sõjaväelise valitsuse ülemvõimu ka noorte generatsioonide üle kohalike silmis.

Suur osa riigiteenistujaid on keeldunud režiimi heaks töötamast ning kaotanud sellega oma sissetuleku. Lisaks on kokku kukkunud niigi hapras seisus olnud majandus, ennekõike rahvusvaheline kaubanduse piiramise tõttu, mis piirialadel elavaid kogukondi varem toetas.

Rahvusvaheline vaba maailm on riigipöörde ning sõjaväelise valitsuse terrori Birma rahva kallal üheselt hukka mõistnud juba aasta tagasi ning kehtestanud ranged sanktsioonid sõjaväe eliidile ning nendega seotud ettevõtetele ja ettevõtjatele.

Olulisemad liitlased Birma sõjaväelisele valitsusele on Venemaa ning Hiina, mis on hukkamõistu vältinud ning sõjaväe juhtkonnaga varasemast isegi suuremal määral koostööd arendamas. Sellega on Birma aga sisuliselt muutunud taas paariariigiks.

Birma varivalitsus, mille osas riigipöörde järgsetel kuudel leidus kahtlejaid ja rahvusvaheline kogukond jäi äraootavale positsioonile, on nüüdseks end sisse seadnud ning leidnud Euroopa Liidu poolehoiu.

Rahvusvaheline üldsus on üheselt hukka mõistnud ka riigis palavalt armastatud endise valitsusjuhi Aung San Suu Kyi kinnipidamise sõjaväe poolt ning kinniste uste taga poliitiliselt kallutatud kohtupidamise, millega on talle hetkel määratud nelja-aastane vangistus. Kardetavasti on sellele lisa oodata, sest mitmed alusetud kaasused on kuuldavasti veel menetluses.

Ka Mondo partnerorganisatsioonidele on aasta väga keeruline olnud. CRED, mis keskendus hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele Shani osariigis, on pidanud leidma võimaluse õpilaskodu noortele ise kooliharidust anda. Seda kõike on aga saatnud piirkonnas ulatusliku mõõtme võtnud sõjategevus, mis on sundinud neid korduvalt ka ümberkaudsetele küladele, kust lapsed on pärit, abi andmist korraldama ning külaelanikele peavarju pakkuma.

Ka teiste partnerorganisatsioonide juures on olukord väga keeruline, nii karenid kui ka katšinid on saanud tunda sõjaväelise valitsuse jõhkrat kätt ning näinud oma piirkondades Tatmadaw-poolset intensiivset sõjategevust, mis on oma tugeva jälje jätnud nende kogukondadele. Kõikjal on suurenenud sisepagulaste arv, kes vajavad igapäevast tuge, et eluga toime tulla.

Sõjaväeline valitsus eesotsas Min Aung Hlaingiga on lubanud, et riigis toimuvad 2023. aasta augustis järgmised valimised. Millise põhiseaduse kohaselt ning kui vabad, saame näha. Kindel on aga see, et osapooled on niivõrd polariseerunud, et ühisosa leidmine on väga keeruline.