Naistepäevajutud Ghanast

Põhja-Ghanas on kuiv hooaeg, alles kahe kuu pärast on loota vihmasid ja saab alustada uue põllumajandusperioodiga. Praegu on kogukonna jaoks kõige keerulisem aeg aastast – omakasvatatud toit on otsakorral ja on oluline, et peredel oleks pisut raha turult lisatoidu ostmiseks.

Just sel põhjusel kävitas Mondo 7 aastat tagasi koos kohalike külanaistega korvipunujate ja sheavõi tootmise ühistud – et pakkuda võimalusi naistele põllupidamise kõrval lisasissetulekut teenida, millega katta laste koolitasud, tervisekulud ja aidata üle raskest kuivast perioodist. Tööpuudus kohalike meeste hulgas on väga suur, peamiselt tegeletakse ebaseadusliku kullakaevandusega, mida kuival perioodil veepuuduse tõttu eriti viljeleda ei saa. Nii on just naised need, kes pered raskest ajast üle aitavad. Mondo juhatuse liige Diana Tamm on sellel nädalal Kongo külas, et uurida, kuidas ühistutel läheb.

COVIDi algusaasta oli ühistutele väga raske. Tellimusi oli vähe ja logistika ei töötanud. Seetõttu oli ka naisi, kes otsustasid hoopis liikuda lõunapoolsetesse linnadesse juhutöödele. 2021. aasta oli juba parem, tellimused taastusid ja ühistutel oli taas võimalik naisele tööd pakkuda.

Sheaühistu juht Susy räägib, et ühistul läheb praegu hästi. Eelmisel aastal valmistasid nad 7500kg sheavõid ja ühistus saab regulaarselt tööd 50-60 naist. Aastate jooksul on reeglid ja tööprotsessid paika loksunud. Kõigil on selge, kuidas valmistatada puhast ja kvaliteetset võid ning ühistu liikmeid kutsutakse koolitama ka teisi piirkonna naistegruppe. Naised hoiavad kokku ka väljaspool tööaega – talgukorras käiakse üksteisel põllutöödel abiks, antakse väikelaenusid, kui kellelgi on tervisemuresid või suurem lapse koolimaks tasuda.

Tulevikuplaanides on tootmishoone korrastamine ja veeprobleemi lahendamine – naised unistavad oma puurkaevust, et kohaliku veevärgi katkestuste pärast ei peaks töö seisma jääma.

Korvipunujatel töötab kaks gruppi – paarikümne punujaga ühistu Kongo külas ja väike viieliikmeline grupp Yakoti külas.

Kongo grupp on saanud endale uue asjaliku liikme Portia. Portia on pärit Sumbrungu külast, mis on tuntud korvipunujate piirkond. Ta õppis punuma lapsena ema kõrvalt, kooliajal jäi punumine soiku, aga kuus aastat tagasi abielludes ja Kongosse kolides on ta punumise taas enda jaoks leidnud. Esialgu punus ta kodus ja müüs korve Bolgatanga turul, kuni ühel päeval juhtus punujate majast mööduma ja astus sisse. Nüüd on Portia juba kuus kuud naistegrupi liige. Kuna ta on õppinud ettevõtlust ja raamatupidamist, siis aitab ta grupil tellimustel järge pidada ja klientidega suhelda.

Korvipunujate ühistu põhimureks on piisava kasumlikkuse tagamine. Ghanas, nagu mujalgi maailmas, on toimunud suur hinnatõus, mis ühistute kasumlikkust mõjutab. Kõrred on varasemast umbes poolteist korda kallimad, samuti nahatööd ja transport. Kasutamegi ühist aega siin Kongos, et üle vaadata korvide hinnad ja tagada naistele töö eest aus tasu.

Põhja-Ghana ei ole lihtne piirkond, kus oma pere luua ja lapsi kasvatada. Vahel tundub, et iga päev on siinsete naiste jaoks võitlus, et toit oleks laual ja lapsed hoitud ja hoolitsetud. Seda imetlusväärsem on nende sitkus ja rõõm – raskuste kiuste on ühistute majad täis nalja ja sõbralikku aasimist. Vägevate naiste terviseks sellest naistepäevanädalal!