Pille Oleski ja Karl Patrick Norbergi muljed õppereisist Keeniasse

Mondo maailmapäeva plaani esitamise konkursi võitja Valga Gümnaasiumi arendusjuht Pille Olesk ning esseekonkursi võitja Karl Patrick Norberg Tallinna Inglise Kolledžist veetsid oktoobrikuise koolivaheaja Keenias, kus külastasid Mondo sealseid koostööpartnereid Kibera slummis Nairobis ning Shianda külas.
Pillele jättis kõige sügavama mulje 3 päeva Kibera slummis: “Hakkasin mõtlema selle üle, et kui palju elame meie asjade maailmas ja kui vähe on inimesele tegelikult eluks vaja. Kiberas on inimesed hoolimata elamistingimustest sõbralikud ja ei ole kurjaks muutunud – see pani mind oma elu ümber hindama ja vapustas täiesti.” Lisaks Kiberale üllatas Pillet Aafrika rohelisus ja vihmasajud, inimeste nutikus ja puhtus: “Kogu aeg on pesupäev, inimesed on väga vaesed, aga alati puhaste riietega. Ka mudaonnid on väga puhtad. Inimesed on loovad, oskavad kõike müüa ja kõigest midagi uut teha. Näiteks plekkpurkidest tehti koogivorme – ökovärk.”

Patrickut üllatas enim Keenia laste iseseisvus: “Päevast-päeva punast liiva tossuks tallavad lapsed ei vaja oma Eesti eakaaslaste kombel vanemate mõttelist koerarihma kaela, et vältida õnnetusi. Iga siirusest särava silmapaari all korrutab üks pruntis pruunide huultega suu: ‘hau aar ju’. Viiskümmend korda päevas ‘fain’ vastates võib tunduda Keenia noorus kummitavalt korduv, kuid iga lausega kaasneb positiivne laeng. Vaikus on sõna, mis keenialaste sõnavaras kasutust ei leia, sest kui pole kirikupüha, mängib raadio kohalikku afrobiiti ning kui raadiopatareid on tühjad, kajab õhus karjuva kaupmehe viimne pakkumine.”

Pille ja Patrick leiavad ühiselt, et kui eurooplase siht elus on olla edukas, siis Keenias on siht teenida Jumalat ja ellu jääda: “Eurooplaste kramplik tõusiklus tulemuste järele kaotab Keenias oma mõtte.”