02.01.14
Shea-või näitus Tartu Kaubamajas
Tänasest kuni jaanuari lõpuni on Tartu Kaubamajas avatud Shea-või näitus, mille korraldab MTÜ Mondo. Tule ja saa teada, kuidas seda valmistatakse ning mis on selle erilised omadused!
Shea-puu ehk karité pähklitest õli tootmine on Lääne-Aafrika naiste traditsiooniline oskus, mida antakse edasi emalt tütrele. Nii on seda õppinud ka Kongo küla naised Põhja-Ghanas, kes shea-või valmistamisega endale põllupidamise kõrvalt pisut raha teenivad, et toidulauda rikastada ja laste koolitasusid maksta. Külas aga shea-võile suurt turgu ei ole – kui vaja, siis valmistatakse seda ise, mitte ei osteta turult.
Eesti organisatsioon Mondo on Kongo külas tegutsenud alates 2009. aastast. Eestlaste toel käib koolis 130 Kongo küla last, kohalike naiste toimetuleku toetamiseks on naistegruppidele kingitud härjad, eesel, kitsi, kanu, söepliite ja korraldatud koolitusi käsitööoskuste arendamiseks. Parim toetus on aga aidata neil ise endaga toime tulla, pakkudes võimalust turustada seda, mida nad valmistada oskavad.
Shea-või on imeline mitmel moel – kosmeetikatootena hinnatakse shea-võid selle niisutava ja raviva toime tõttu. Või sisaldab A-, E- ja F-vitamiine ja palju rasvhappeid, seetõttu kaitseb ta nahka keskkonnakahjustuste eest ning toimib mikroobide- ja põletikevastaselt. Eriti väärtuslik on rafineerimata või, mille tootmine on aeganõudev käsitöö, kuid erinevalt tööstuslikust keemilisest tootmisest säilivad selles kõik kasulikud ained. Kohalikud kasutavad shea-võid peamiselt toiduvalmistamisel – lusikatäis shea-võid annab toidule pähklise maitse, lisab toitaineid ja vitamiine.
Imeliseks teeb shea-või aga ka see, et ostes purgitäie Kongo küla naiste tehtud võid, toetad naiste ja laste toimetulekut selles külas, nende võimalust paremale elujärjele ja pikemale haridusteele.
Shea-või valmistamise protsess on üles pildistatud Ndaabon Taabi kodus Kongo külas jaanuaris 2013.
Sheavõi tootmist Kongo külas uuris ja pildistas Diana Tamm, kes töötas MTÜ Mondo vabatahtlikuna Ghanas 2012. aasta septembrist 2013. aasta jaanuarini. Projekti
rahastas Eesti Välisministeerium arengukoostöö programmist.
Lisainfo:
Diana Tamm