04.04.2016

Šokolaadi kibe külg

Šokolaad on üks enim armastatuid ning tarbitavaid maiustusi maailmas: keskmiselt sööb iga  eurooplane või põhja-ameeriklane 5,2 kilogrammi šokolaadi aastas. Eesti leibkonnauuringu andmetel kulutas aastal 2012 eestimaalane keskmiselt 82 eurot suhkru ja maiustuste, sh šokolaadi peale. Natuke arvutades võime öelda, et eestimaalane sõi umbes 4 kilo šokolaadi aastas. Šokolaadi populaarsus suureneb, aga sellele, kust tuleb peamine koostisosa – kakao – ja millistes tingimustes seda toodetakse, pööratakse vähe tähelepanu.

Märtsi lõpus välja tulnud uuring „Šokolaadi kibe külg: rahvusvahelise šokolaaditööstuse taga peituv tõde“ toob nähtavale sektoris valitseva tasakaalutuse ning kakaotootjate ees seisvad sotsiaalsed ja keskkonnaalased väljakutsed. Uuring keskendub Lääne-Aafrikale – Ghanale, Elevandiluurannikule ja Kamerunile ning põhineb kampaanial „Make Chocolate Fair!“, 2012. ja 2015. aasta Kakaobaromeetril, International Labor Rights Forumi (2014) koostatud aruandel „The Fairness Gap“ ning muul avaldatud teaduskirjandusel. Uuringu tegid kampaania Suppy Cha!nge raames teadusreisil viibinud kodanikuühendused Saksamaalt ja Austriast, Südwind ja Global 2000.

MTÜ Mondo on aga tulnud appi eesti šokolaadivalmistajatele ja koostanud juhendi, miks ja kuidas minna üle õiglase kaubanduse toodangule. Loe siit uuringut ja juhendit.  Teeme šokolaadi magusaks nii meile kui ka kasvatajatele ja tootjatele.

Armastusega šokolaadi vastu peaksid kaasnema ka hool ja vastutus kakao kasvatajate, istandustes töötavate inimeste ja keskkonna ees.

VAATA KÕIKI UUDISEID

Mondo toob Ukraina kunstnike tööd Tallinna linnaruumi

27.06.2022

Mondo ja Clear Channeli koostöös jõuavad 27. juunil Tallinna tänavatele Ukraina illustraatorite tööd sõjast ja põgenemisest. Sügavalt puudutav ja isiklik näitus „Põgeneda?” peegeldab üheteistkümne Ukraina kunstniku kogemusi ja tundeid alates sissetungi eelõhtust kuni tänaseni. Töid näeb ka sotsiaalmeedias ja veebilehel mondo.org.ee/ukraina. Näitusel osaleva auhinnatud illustraatori Tanya Yakunova sõnul on tal tänaseni raske oma töödes kujutada
LOE EDASI