Mondo Akadeemia

Kas sa soovid rohkem teada globaalsetest teemadest? Mondo Akadeemia on just sinule, kui sa oled huvitatud maailma parandamisest, keskkonnahoiust, inimõigustest ja üleilmastumise väljakutsetest. Pakume võimalust kuulata huvitavaid eksperte ning nendega vabas õhkkonnas arutleda ja arvamusi vahetada. Vahel toimuvad ka praktilised töötoad ja õppekäigud.

 

Mondo Akadeemia kohtumised toimuvad

MTÜ Mondo ruumides, aadressil Telliskivi 60a/5

 

Toimunud Akadeemiad:

 

2019

Mondo Akadeemia: Poliitika tumedad varjud Tai liivarandadel

 

Mondo Akadeemia pakkus võimalust kohtuda väljapaistva Tai akadeemiku Pavin Chachavalpongpuniga, kes on Tai poliitilise olukorra tõttu palunud varjupaika Jaapanilt ning kelle kinnipidamiseks on Tai sõjavägi väljastanud rahvusvahelise nõude. Räägiti Tai poliitilises olukorrast, sõjaväe rollist ja uue kuninga positsioonist ning eelseisvate üldvalimiste taustal ka riigi tulevikuväljavaadetest.

 

Pavin Chachavalpongpun on kõrgelt hinnatud Tai ühiskonnateadlane, kes kasutab häälekalt ja aktiivselt sotsiaalmeediat ning on tuntud kommentaator rahvusvahelistes uudistekanalites. Facebookis jälgib teda üle 141 000 inimese üle kogu maailma. Pavin on eriti terav Tai ühiskonna tabuteemadel — Tai monarhia saatus ja hetkel valitsev sõjaväeline režiim.

 

Pärast 2014. aasta mais toimunud riigipööret on riigi sõjaväeline valitsus Pavini tema väljaütlemiste tõttu kaks korda “vaibale kutsunud”. Pavin eiras sõjaväe korraldust ja Tai hunta tühistas tema passi. Kaitset saab Pavin Jaapanis, ent Taisse ta praeguses võimukorralduses naasta ei saa.

 

Pavin on omandanud doktorikraadi politoloogias (2002) Londoni Ülikoolis (School of Oriental and African Studies). Praegu töötab ta Kagu-Aasia uuringute keskuse juures Kyoto Ülikoolis. Ta on raamatu Good Coup Gone Bad: Thailand’s Political Developments Since Thaksin’s Downfall autor. Tema teised raamatud on A Plastic Nation: The Curse of Thainess in Thai-Burmese Relations ja Reinventing Thailand: Thaksin and His Foreign Policy.

 

 

2018. aasta

 

Mondo Akadeemia – kuidas ja miks minna üle ringmajandusele?

Eestimaa Rohelistega koostöös toimunud õhtul arutleti:

  • mis on ringmajandus ja miks on see tulnud, et jääda
  • milliseid konkurentsieeliseid ja võimalusi pakub ringmajandus
  • millised on ringmajanduse ärimudelid
  • millised on ringmajanduse disaini- ja tootmismeetodid
  • kuidas saab avalik sektor üleminekut ringmajandusele toetada ja sujuvamaks teha

Arutelus jagasid oma kogemusi ettevõtja Ann Runnel, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ning nahadisainer ja ettevõtja Stella Runnel.

Akadeemial kasutatud presentatsioone saab vaadata kui klikkida esinejate nimel.

 

Välisminister Sven Mikser Süüria konflikti hetkeseisust

 

Temaatiliselt keskendus õhtu Süüria konfliktile ning selle tagajärjel tekkinud humanitaarkriisile, mida on nimetatud kaasaja üheks kõige traagilisemaks. Üle viie miljoni süürlase on kodumaalt põgenenud Iraaki, Türki, Liibanoni ja Jordaaniasse. Riigi sees on üle kuue miljoni sisepõgeniku. Seitsme aasta jooksul, mil konflikt on kestnud, on 2,75 miljonit last jäänud eakohase hariduseta. 66% süüria lastest on kaotanud selles konfliktis oma lähedase. Pagulaste igapäevaelu sõltub suuresti rahvusvahelisest humanitaarabist. Lisaks põgenike olukorrale keskendus Mondo Akadeemia ka konflikti poliitilisele hetkeseisule. Viimase aasta jooksul on kasvanud Venemaa ja Iraani surve Süüria pagulaste kodumaale tagasisaatmiseks. Poliitikud väidavad, et sõda Süürias on sisuliselt läbi ning tuleks alustada ülesehitustöödega. Paljude pagulaste sõnul tähendaks tagasiminek aga surma või vangistust. Millist rolli mängivad selles vastasseisus Euroopa Liit ja Eesti? Millised on süürlaste võimalused ehitada oma elu üles laastatud kodumaal, Süüria naaberriikides või Euroopas? Milliseid võimalusi pakuvad või milliseid takistusi seavad süürlastele vastuvõtvad naaberriigid? Milline on ja milline peaks edaspidi olema see abi, mida Euroopa suunab humanitaarkriisi leevendamisse? Kui palju suudab selles osas teha ära väike Eesti?

 

Erki Loigom Põhja-Koreast

Põhja-Korea ebainimlik eksperiment on kestnud kauem kui mistahes teine türannia viimase saja aasta jooksul. Kuidas on üle 20 miljoni inimese elanud ligi 70 aastat valitsejate all, kes neid vaevu on suutnud toita ja katta, hoidnud neid eemale kõigest välismaailmas toimuvast ja loonud hirmuäratava repressiivühiskonna, kus mees kaebab naise, tütar ema peale? Põhja-Koread on kirjeldatud kui maailma suurimat vanglat. Vastab see kirjeldus tõele ja kuidas inimesed seal riigis toime tulevad? Erki Loigom on eesti kolumnist ja raamatuautor, kes on Põhja-Koreas käinud ja sealses ühiskonnas toimuvat pikalt jälginud. Filmi- ja aruteluõhtul püüame lahti rääkida, kuidas selline repressiivne ja suletud ühiskond saab 21. sajandil olemas olla ja toimida.
Vaatamiseks pakume Sky News lühifilmi “The Defectors”, mis räägib inimestest, kellel on õnnestunud Põhja-Koreast põgeneda. Film on inglise keeles, ilma eestikeelsete subtiitriteta.

 

Filmiõhtu: Rohingjad – vaikiv vägivald

Valdavalt budistlikus Birmas elab hinnanguliselt 1,1 miljonit moslemist rohingjat. Nad on pikalt pidanud taluma tagakiusamist: asukohariik peab neid ebaseaduslikeks sisserändajateks Bangladeshist, ei taha neile anda kodakondsust ning piirab nende liikumist ja ligipääsu tööturule. Sõjavägi ja kohalikud budistidest tsiviilisikud süütavad rohingjade külasid. Sajad tuhanded rohingjad on vägivalla eest pagenud üle piiri Bangladeshi, elades seal ajutistes pagulaslaagrites, kus napib kõike arstiabist, turvalisuse ja toiduni. Birma valitsus, kellele on süüks pandud rahvusvahelise kogukonna poolt etnilise puhastuse läbiviimist, eitab seda ja väidab, et vägivalla ja külade põletamise taga on valdavalt rohingja mässulised. Olukord on augustist alates olnud väga pingeline nii Birma sees, Bangladeshis kui ka rahvusvahelistes suhetes Birma ning lääneriikide vahel ja positiivset lahendust antud olukorrale ei paista olevat. Toimuvat on nimetatud selle sajandi suuremaks genotsiidiks Aasias…
Vaatame üheskoos Al Jazeera poolt tehtud dokumentaalfilmi
The Rohingya: Silent Abuse (kestus 45 min).
Filmile järgneval arutelul räägime, millised on selle pikalt kestnud konflikti tagamaad ja hetkeseis.

Külas on Triinu Ossinovski, kelle valdkonnaks on Kagu-Aasia riigid ja ühiskonnad, sealne poliitika ning kodanikuühiskonnad. Doktoriõppes Tallinna Ülikoolis keskendub ta Birma/Myanmari kodanikuühiskonnale ning vähemusrahvaste olukorrale. Samuti on kohal Postimehe ajakirjanik Kerstin Meresma, kes käis hiljuti kajastamas olukorda Bangladeshis asuvas põgenikelaagris.

 

Mondo Akadeemia: Ghana naine – traditsioonide pantvang?
Märtsis tähistatakse naistepäeva ja see tõstab reeglina üles teema lilled versus naiste õigused. Kui Eestis on kuumad teemad palgalõhe, naiste esindatus poliitikas ja tööturul, siis traditsioonilises Ghana ühiskonnas puuduvad naistel hoopis elementaarsemad õigused ja võimalused. Milliste uskumuste ja suhtumistega peavad sealsed naised hakkama saama, räägib sotsiaalantropoloog Marko Veisson. Mondo ekspert Diana Tamm jagab kogemusi koostööst kohalike naistegruppidega, keda Mondo on juba aastaid jõustanud.
Ghanat iseloomustab suur religioosne mitmekesisus. Riigi kirdeosa kogukondades pole ebatavaline, et isegi ühes perekonnas võib leiduda kristlasi, moslemeid või ka kohaliku traditsioonilise religiooni praktiseerijaid. Veelgi tavapärasem on aga religioosse enesemääratluse seos sugupoolega: kirikus käivad pigem naised.
Naiste õiguste eest seismine traditsiooniliselt patriarhaalsetes ühiskondades on üks levinumaid eesmärke kaasaegsetes arengukoostöö projektides. Erinevad mittetulundusühingud ning ka mõned Ghana riiklikud institutsioonid teevad teavitustööd koduvägivalla vastu ning püüavad pakkuda naistele võimalusi iseseisvalt elatist teenida. Sageli lisandub ka võitlus nn. halbade kultuuritraditsioonide vastu. Kohtumisõhtul tulebki juttu naise positsioonist ja valikuvõimalustest Ghana kirdeosa traditsioonilises perekonnas.

Sotsiaal- ja kultuuriantropoloog Marko Veisson on viimase kümne aasta jooksul veetnud 12 kuud erinevatel antropoloogilistel välitöödel Ghanas. Helsinki Ülikooli doktorandina uurib ta seal lesknaistega seotud matuserituaale ning nende ümber toimuvaid debatte. Mondo ekspert Diana Tamm on Ghanas naistegruppidega töötanud alates aastast 2012. Diana räägib oma kogemusest, kuidas Mondo tegevused kohapealsete naiste igapäevaelu muutnud on.

 

JMK ja Mondo ühisõhtu – tutvume ramadaniga
Johannes Mihkelsoni Keskus ja MTÜ Mondo kutsuvad tutvuma ramadani olemuse ja tähistamise kultuuriga!
Ramadaan on islamikalendri 9. kuu, mis on pühendatud paastumisele, palvetamisele ja heategevusele. 18. mail kutsume teid MTÜ Mondo kontorisse, kus peame välkloengu paastu tähendusest erinevates maailma usundites. Lisaks sellele tutvustame uut Mondo humanitaarabiprojekti, mis parandab 1500 Süüria pagulaspere olukorda Jordaanias, Liibanonis ja Türgis pakkudes neile haridust ja psühhosotsiaalset tuge.

Peale loengut ja vestlusi (ning päikseloojangut!) toimub ühissööming. Pakume enda poolt Lähis-Ida hõrgutisi, samas on oodatud ka kõik osalejad panustama ühissöömingusse ning lauale asetama oma lemmikroogi.

 

2017. aasta

 

Aasta 2017 sügisel oli katusteemaks kliimakäitumise ja tarbimise seos globaalse ebavõrdsusega – ringmajandus, ökoinnovatsioon, kliimamuutused, sertifitseerimine, toidukadu. Pakume ka võimalust omandada digitaalseid õpimärke Open Badges keskkonnas.

Ringmajandus on lähenemine, kus ressursid ja materjalid ringlevad lõputult ning toodavad seeläbi kauem väärtust. Suurt rõhku pannakse materjalide ja toote disainile. Eesmärgiks on saavutada toodete hea kvaliteet ja pikk eluiga. Ringmajandusest räägib Kerli Kant Hvass (PhD), kes on uurinud ringmajanduse ärimudeleid rõiva- ning tekstiilitööstuses ning töötanud teema eksperdina keskkonnaministeeriumis.

Kerli Kant-Hvass esitlus ringmajandusest.

 

Erinevad tootemärgised kinnitavad toote päritolu vastutustundlikest allikatest. Aga kuidas tarbijana nende seas orienteeruda? Erinevaid märgiseid tutvustavad ja nende kasulikkuse üle arutavad MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise arendusjuht Kristina Mänd ning Hanna Turetski Tarbijakaitseametist. Kuula Kristina Mändi ja Hanna Turetskit.

Kristina Mänd esitlus tootemärgistest. Hanna Turetski eitlus heast tarbijast.

 

  1. aasta  õppekava rahastasid Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.