Valmis Praxise uuring noorte suhtumisest rändesse

MTÜ Mondo ning mõttekoja Praxis koostöös valmis uuring, mis käsitleb kaheksa Euroopa riigi 15-35-aastaste noorte suhtumist ja teadlikkust rändesse ning immigratsiooniga seotud küsimustesse.

Analüüs valmis Euroopa Liidu poolt rahastatud projekti “Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil” raames. Tegemist on rändeteemalise teavitusprojektiga, mille eesmärk on avatum, kaasavam ja rahulikum suhtumine rändesse ja rändajatesse. Projekti viiakse ellu kaheksas Euroopa riigis (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Slovakkia, Soome ja Tšehhi Vabariik). Analüüsi eesmärgiks oli selgitada välja 15-35-aastaste noorte teadlikkus, hirmud, küsimused ja müüdid seoses rände teemaga.

Esiteks vaadeldi üleeuroopaliste küsitlusuuringute (Eurobaromeeter ja Euroopa Sotsiaaluuring) andmeid kaheksa riigi noorte suhtumisest rändesse. Lisaks viidi Praxise juhtimisel kvalitatiivne uuring läbi viies riigis: Eestis, Poolas, Slovakkias, Soomes ja Tšehhi Vabariigis. See hõlmas peamiselt fookusgrupi intervjuude läbiviimist 15-35-aastaste noorte seas ning kirjandusanalüüsi. Kvalitatiivse andmekorjega otsiti vastuseid küsimustele, millele ei olnud võimalik vastuseid leida üleeuroopaliste küsitlusuuringute andmeid analüüsides.

Üleeuroopaliste küsitlusuuringute tulemustest selgus, et noorte teadlikkus rändest võiks kõigis kaheksas riigis olla parem. Üle poolte 15-35-aastastest noortest Eestis, Slovakkias, Tšehhis, Soomes, Poolas, Saksamaa, Lätis ja Leedus arvavad, et nad ei ole sisserände ja integratsiooniga seotud küsimustes piisavalt informeeritud. Samas peavad noored nendel teemadel teadlikkuse tõstmist oluliseks. Küll aga on märkimisväärne osa noori kõigis valitud riikides kriitiline selle üle, kuidas meedia sisserändega seotud teemasid kajastab.

Noored suhtuvad üldiselt sisserändesse positiivselt. Soome ja Leedu noortel on rohkem positiivseid, Tšehhi, Slovakkia ja Poola noortel rohkem negatiivseid hoiakuid ning Eesti, Saksamaa ja Läti noored paigutuvad suhtumises sisserändesse skaala keskele. Kõigis kaheksas riigis on ilmne suundumus, et väljastpoolt ELi pärit inimeste sisseränne tekitab noortes pigem negatiivseid tundeid või ebakindlust. Noored teadvustavad väljakutseid, mis sisserändega seostuvad ning eriti sisserändega väljastpoolt ELi. Ühtlasi tajuvad noored rassi küsimusega seotud pingeid enam kui ülejäänud elanikkond ning viimase kümne aasta jooksul on pingeid tajuvate noorte osakaal suurenenud. Kõige rohkem tajuvad pingeid Tšehhi noored ning kõige vähem Läti ja Leedu noored. Analüüs näitab ka selget seost noorte positiivse rändekäsitluse ja selle vahel, kas neil on olnud isiklikke kogemusi rände või sisserändajatega või on neil sõpru ja pereliikmeid, kes kuuluvad mõnda diskrimineeritud rühma.

Kvalitatiivsest uuringust selgus, et Eesti, Soome, Slovakkia, Poola ja Tšehhi noored on teadlikud erinevatest rände tüüpidest ning rännet seostatakse kõige enam majanduslike eesmärkidega. Samas oli pea kõigis riikides noorte teadlikkus pagulastest ning varjupaigataotlejatest võrdlemisi madal, samuti oli noortel nende gruppide osas stereotüüpe ning eelarvamusi. Noorte üldine suhtumine rändesse (nii sisse- kui ka väljarändesse) on positiivne. Noored seostasid rännet uute kogemuste saamise, silmaringi avardamise ning kultuuri mitmekesisusega. Samas tulid esile ka negatiivsed eelarvamused ja müüdid, mis olid peamiselt seotud pagulaste, nn illegaalsete immigrantide või vastanutest erineva rassilise ja etnilise taustaga immigrantidega. Noorte peamine hirm seoses immigratsiooniga on kõigis vaadeldud riikides see, et kardetakse, et sisserändajad ei integreeru ühiskonda ega panusta riigi majandusse. Eesti ning Soome noored kartsid võrreldes teiste riikide noortega enam seda, et nende riigi kultuur ja traditsioonid kaovad, kui immigratsiooni riigi poolt ei reguleerita. Samas näevad noored iseenda teise riiki elama suundumist (majanduslikel või isiklikel põhjustel või hariduse saamise eesmärgil) kui enda õigust ja sedasorti rännet kui nüüdisaja lahutamatut osa. Intervjuudes väljendasid noored, et nende jaoks on rändega seotud teemad olulised ning need vajavad tasakaalukamat, faktidel põhinevat ning lahendustele orienteeritud arutelu.

Uuringu lõppraportiga saab tutvuda siin. 

Foto: FaceMePLS (Creative Commons Flickr)