28.09.2020

Kampaania „Jagatud teekonnad“ annab rändestatistikale näo

28. septembril algab noortele suunatud sotsiaalkampaania „Jagatud teekonnad“, milles räägivad oma rändelood nii välismaal elanud eestlased kui Eestisse sisse rännanud noored. Kampaaniat veavad MTÜ Mondo ning digimeediaagentuur Vurr.

Kampaania tugineb mõttekoja Praxis poolt läbiviidud uuringul, mis käsitles noorte hoiakuid seoses rändega. Uuringust selgus, et noorte teadlikkus rände ja integratsiooni küsimustes on madal. Samas leidis enamus 15-35 aastastest küsitletutest, et parem teadlikkus rändest ning rändajatest toetaks vastastikust kohanemist. Noored näevad avaliku diskussiooni kujundamisel suurt rolli meedial ning ootavad senisest tasakaalustatumat rändeteema kajastamist. Erineva etnilise ja rassilise taustaga inimestele ollakse üldiselt avatud, kuid rõhutati sisserändajate Eestisse tuleku eesmärgipärasuse ning riigile toodava kasu olulisust.

„Ränne iseenesest ei ole ei hea ega halb, see on lihtsalt reaalsus, milles me elame. Meie eesmärk on kutsuda noori üles sel teemal arutlema, teadmisi koguma ning märkama rändega kaasnevaid võimalusi aga ka väljakutseid, mida see meie ühiskonnale esitab,“ ütles MTÜ Mondo rändeekspert Meelis Niine.

Kampaanias osalevad noored on rännanud Eestisse või Eestist välismaale väga erinevatel põhjustel ning annavad oma lugusid jagades siinsele rändestatistikale inimliku näo.

Evert Poom ning Kristjaana Mere jagavad oma väljarändamise kogemust ning avavad, miks nad Eestisse naasesid. Praxise uuringu kohaselt peavad noored mujal elamist silmaringi rikastavaks ja oluliseks, ent rõhutavad ka tagasirände vajalikkust Eesti majandusliku jätkusuutlikkuse võtmes. Statistika ütleb, et perioodil 2015-2019 ületas eestlastest väljarändajate koguarv 39 261 tagasipöördujate koguarvu 38 822. Alates 2017. aastast ületab Eestisse naasnute arv väljarännanute arvu*.

„Jagatud teekonnad“ avab ka Eestisse sisserändamise teemat ning oma lugu jagavad kolm väga erineva taustaga inimest, kes kõik kõnelevad eesti keelt ning peavad Eestit oma elus väga oluliseks.

Oma kogemusest räägib Eestis restorani pidav Taist pärit Narong Lasuai, kes viibib siin tähtajalise elamisloaga. Aastal 2020 oli tähtajalise elamisloaga Eestis elavaid Euroopa Liidu kodanikke 31 980, lisaks 30 917 väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud inimest.

12 aastat Eestis elanud ning tehnoloogiaettevõttes Pipedrive töötav Maria Angelina Lasprilla on pärit Venetsueelast ning peab Eestit oma kodumaaks. Marial on pikaajaline tähtajatu elamisluba, mida saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud. Aastal 2019 elas Eestis 157 681 tähtajatu elamisloaga inimest*.

Maria peab rändest rääkimist väga oluliseks. „Igal rändajal on lugu. Jagades oma isiklikku kogemust, soovin kutsuda noori üles märkama ja kuulama ka teiste rändajate lugusid. Kui me teineteist tundma õpime, võime erinevuste asemel hakata leidma hoopis sarnasusi,“ selgitas ta, miks soostus kampaanias osalema.

Kaasatud on ka profijalgpallur Zakaria Beglarišvili, kes 2018. aasta detsembris sooritas edukalt keele- ja kodakondsuseksami ning on alates 2019. aasta septembrist ametlikult Eesti kodanik. Statistika kohaselt sai aastatel 2015-2019 Eesti kodanikuks kokku 5086 inimest.

Digimeediaagentuur Vurr näeb sotsiaalmeedias võimalust noorte teadlikkust tasapisi tõsta ja luua sügavamat mõistmist rände põhjustest. “Sageli kajastatakse rändajaid osana statistikast – neil ei ole nime, lugu ega häält. Sotsiaalmeedia aitab rände temaatikat noortele avada läbi isiklikuma ja vahetuma viisi ning näha rändajas lihtsalt teist inimest,” selgitas digitaalmeedia kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

Kristjaana, Everti, Maria, Zaka ja Narongi lood ning rändeteemalised faktid, mis temaatikat põnevalt ilmestavad, on kokku koondatud maandumislehele Jagatud Teekonnad.

Kampaaniat toetavad Euroopa Komisjon ja KÜSK projekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil” raames.

*Faktid pärinevad Siseministeeriumi dokumendist „Rändestatistika ülevaade 2015-2019“.

*See arv sisaldab ka määratlemata kodakondsusega inimesi (ehk nn halli passi omanikke), kelle arv 2019. aastal oli 70 196.

VAATA KÕIKI UUDISEID

TEISED UUDISED

Üle 10 000 Eesti õpilase kutsuvad valima õiglase kaubanduse tooteid

22.10.2020

23 kooli ja üle 10 000 õpilase üle Eesti tähistavad oktoobris õiglase kaubanduse kuud. Vaadatakse filme, peetakse kohvikuid ja töötubasid ning arutatakse õiglase kaubanduse teemasid koolitunnis. Seejuures toimub kolmas kord 2014. aastal alguse saanud tarbimisuuring, mis alates 2018. aastast keskendub just noortele. “Alustasime üle-eestiliste uuringutega 2014. aastal, et kaardistada inimeste teadlikkust ja tarbimiseelistusi. Eriti tahtsime
LOE EDASI