Mondo viib oma tegevusi partnerriikides ja Eestis ellu läbi viie erineva programmi keskendudes vähemate võimalustega kogukondadele ja sihtrühmadele – lapsed, naised, noored, põgenikud, pagulased.

• Hariduse ja tervise programmi kaudu pakume 450 lapsele Aafrikas ja Birmas võimalust käia põhi-, kesk- või ülikoolis, samuti tõstame IT-oskusi ja terviseteadlikkust.
• Toimetuleku programmi alt pakume oskuskoolitusi ja täiendõppevõimalusi naistele ja noortele ning psühhosotsiaalset nõustamist kriisipiirkondade elanikele, pagulasperedele ning lähisuhtevägivalla ohvritele. Samuti toimetame vajadusel kriisipiirkondadesse kiireloomulist humanitaarabi.
• Digivõimekuse programm toetab digilõhe ja ebavõrdsuse vähendamist meie partnerriikides. Pakume praktilisi koolitusi konkurentsivõime tõstmiseks tööturul või haridusmaastikul ning arendame vajadusel arvutiklasse.
• Keskkonna programmi kaudu toetame madalama sissetulekuga riikide kogukondi kliimamuutustega kohanemisel ning liigume Mondo kui organisatsiooni kliimajalajälje vähendamise suunas.
• Maailmahariduse programm panustab sellesse, et Eesti noortest kasvaksid hoolivad maailmakodanikud ning et Eesti elanikel oleks tugev toetus arengukoostööle ja humanitaarabile.

Eestis on haridus kõigile kättesaadav. Maailmas on 244 miljonit last, kes ei käi koolis. Sellel on palju erinevaid põhjusi: perel puudub raha koolitasude maksmiseks, kool asub liiga kaugel ja teekond sinna pole ohutu, kriisipiirkondades on koolid lõpetanud tegevuse jne.

Haridus on aga üks põhilisi vaesusest väljamurdmise võtmeid. Koolis käiva tüdruku tulevane palk kerkib iga läbitud kooliaasta kohta 10-20% ning laps, kelle ema oskab lugeda, elab 50% suurema tõenäosusega üle viie eluaasta. 

Haridusega võrdselt oluline on ligipääs tervishoiule ning tervishoiu alastele teadmistele. Ülemaailmselt kahes koolis viiest ei ole endiselt kätepesuvõimalust ja igal aastal sureb ligi 400 000 alla 5 aastast last puudulike hügieenitingimuste tõttu.

Mondo pakub vähemate võimalustega kogukondade lastele ja noortele ligipääsu kvaliteetsele haridusele, sh asjakohasele täiendõppele. Tegutseme selle nimel, et nad oleksid terved ja toetatud koolitee edukalt lõpuni käimiseks ning teha sobiv, kontekstist lähtuv erialavalik või saada täiendharidust (näiteks digipädevuste või kutseoskuste koolitus).

Mondo toetab terviseharidust oma partnerkogukondades, pakkudes tuge kohalikele arstidele ja õdedele vabatahtlike ekspertide lähetamisega, levitades hügieenialaseid teadmisi ning pakkudes tüdrukutele loenguid reproduktiivtervisest.

Mondo on lähetanud oma partnerkogukondadesse üle 100 ekspertvabatahtliku, kes on näiteks läbi viinud noortele emadele tervisekoolitusi (vabatahtlik Hanna Keenias), toetanud koolide töökorralduse organiseerimist (vabatahtlik Felicia Ugandas) või läbi viinud IT kursuseid piirkonna ainukeses IT õppeklassis (vabatahtlik Marten Ghanas).

Eesti eraannetajate toel on Mondo aastast 2009 toetanud igal aastal umbes 450 lapse alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidust Ghanas, Keenias, Ugandas ja Birmas. Need on lapsed, kes ilma toeta poleks majanduslikel põhjustel kooli jõudnud.

Mondo hariduse ja tervise programmi saad toetada siin.

Mida tähendab toimetulek? Inimene, kes teeb võimetekohast tööd ning saab selle eest õiglast tasu, saab süüa kõhu täis, minna vajadusel arsti juurde ning saata lapsed kooli, tuleb omadega toime. Maailmas elab 700 miljonit inimest, kelle päevane sissetulek jääb alla 1,95 dollari päevas. Nendel inimestel eelpool kirjeldatud võimalusi ei ole. Eesti Statistikaameti andmetel teenib Eesti inimene keskmiselt üle 26 euro päevas. Meie või- muses on panustada ebavõrdsuse vähendamisse ja toimetuleku- võimaluste loomisse.

Mondo pakub vähemate võimalustega sihtrühmadele mitmekülgset tuge nende majanduslikul iseseisvumisel (maapiirkondade naised, noored, pagulased, erivajadustega inimesed). Toetame naisi ühistulises tegevuses ning kogukondliku ettevõtluse arendamisel.

Naiste jõustamist ja iseseisvat toimetulekut toetab ka Mondo tütarettevõte Mondo Crafts. Mondo keskendub naistele, sest naine investeerib oma sissetulekust peresse 90%, mees aga 30-40%. Koostöös kohalike partneritega pakub Mondo naistele, lastele ja pagulastele ka psühhosotsiaalseid tugiteenuseid, eesmärgiga toetada nende vaimset tervist ja seeläbi ka paremat toimetulekut.

Korvipunujate ühistu Yen Pang Basket Weavers sündis Kongo külas 2014. aastal, mil Mondo pakkus külanaistele võimalust õppida korvipunumist. Algselt 8 naisega mangopuu all alustanud ühistu on tänaseks kasvanud 25-30 aktiivse punujaga ettevõtteks. Mondo ja Eesti arengukoostöö rahastuse toel on nad rajanud endale väikese tootmis- ja laohoone.

Aastas punuvad nad ligi 1000 korvi, mis lähevad klientidele Eestis, Lätis, Kanadas ja USAs. Punujatest umbes pooled on lesknaised, kelle positsioon ühiskonnas on madal, valdav osa naistest on kirjaoskamatud. Ühistus tegutsemine on andnud neile oma ettevõtte juhtimise oskusi ning olulise sissetulekuallika väikepõllunduse kõrvale.

Eesti Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti kodumajapidamistest 90% juurdepääs internetile ning 98% inimestest vanuses 16-44 kasutasid internetti igapäevaselt. Madalama sissetulekuga riikides on inimeste juurdepääs internetile piiratud. OECD andmetel ei saa 37 Aafrika riigis 50% rahvastikust endale lubada 1GB suurust andmemahtu kuus. Aafrikas valitseb suur erinevus linna- ja maaelanike vahel, kui  esimestest kasutab internetti regulaarselt 47% siis viimastest vaid 26%.

Juurdepääs internetile on loonud ühiskonnas eristusaluse, mis tekitab uut sorti segregatsiooni. Digilõhe suurendab juba eksisteerivat sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku ebavõrdsust. Need, kes satuvad digilõhe nö valele poolele (madala sissetulekuga inimesed, vähem formaalse haridusega inimesed, maapiirkondade elanikud, eakad ning vähemused) kannatavad majandusliku, sotsiaalse, tervishoiu- ja poliitilise mahajäämuse all.

Digilõhe piirab võimalusi tööturul läbi lüüa ja iseseisvalt toime tulla. Peamised probleemid on juurdepääs internetile infrastruktuuri ja maksumuse tõttu ning digioskuste puudumine. Covid-19 pandeemia suurendas digilõhet nii riikide vahel kui sees.

Mondo rakendab nii Eesti kui teiste riikide unikaalseid digikogemusi humanitaarabis ja arengukoostöös globaalse ebavõrdsuse leevendamiseks. Mondo on aidanud oma partnerriikides luua arvutiklasse ning viib läbi digipädevuste koolitusi ja edasikoolitajate kursusi Ugandas, Jordaanias, Süürias, Keenias, Ukrainas, Gruusias, Jeemenis ja Birmas. Mondo digipädevuste koolitused pakuvad praktilisi teadmisi ja oskusi, mis soodustavad õppijate iseseisvat toimetulekut.

Lisaks anname koolitusi kriisipiirkondade ja madalama sissetulekuga riikide haridustöötajatele, et tõsta nende võimekust anda distantsõpet ning soodustada õppekeskkonda, kus õpilane on õppeprotsessi suunaja ja kooslooja.

Paljudes Ghana koolides toimub arvutiõpe tahvli ja kriidi abil. Hiire kasutamist õpivad lapsed kivi käes hoides. 2019. aasta septembris avati Ghanas, Kongo külas Mondo abiga rajatud arvutiklass. 

Klassis on ligi kakskümmend töökorras arvutit, projektor ja printer. Seal käivad digiteadmisi omandamas erinevate piirkonna koolide õpilased ning vajadusel ka täiskasvanud õppijad.

Digipädevuste koolitustest loe edasi siit mondo.org.ee/digipadevused

Kuigi kliimamuutuste mõju on tunda kõikjal maailmas, kannatavad selle tõttu rohkem need ühiskonnagrupid, kes on juba täna vähemate võimalustega. Erilise löögi all on ekvaatori piirkonnas elavad rahvad, sealhulgas mitmed Mondo partnerkogukonnad – sealsed praegu veel elutegevuseks sobilikud alad muutuvad peagi elamiseks kõlbmatuks.

Maailma Terviseorganisatsioon ennustab, et 2030. aastaks toovad kliimamuutused kaasa 250 000 lisasurma aastas peamiselt alatoitumise, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumarabanduse tõttu. Mondo peab oluliseks kliimaõigluse mõistet. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad kõige enam need, kelle enda kliimajalajälg on kõige väiksem? Kui näiteks keskmise eestlase süsiniku jalajälg on 14192 kg CO2 ekvivalenti aastas, siis Keenia elanikul on see 379 kg. Seetõttu tuleb raiskavatel lääneriikidel esiteks enda emissioone oluliselt kokku tõmmata ja teiseks suunata toetust muutustega kohanemisse ja tagajärgede likvideerimisse madalama sissetulekuga riikides.

Kuna me elame piiratud ressurssidega maailmas, siis on oluline, et areng saaks toimuda piirkondades, kus inimeste põhivajadused ei ole täna veel kaetud. Ülejäänud maailm peab liikuma tasaarengu teed, et mahtuda olemasolevate ressursside piiridesse.

Mondo püüab suurendada oma partnerkogukondade vastupanuvõimet keskkonnakriisidele pakkudes koolitusi ning roheenergia lahendusi. Samuti tõstame inimeste teadlikkust ja oskusi, kuidas tulla toime kliimamuutustest tingitud tagajärgedega. Teeme kliimaõigluse alast teavitust ka Eestis ja liigume sihikindlalt Mondo kui organisatsiooni süsinikujalajälje vähendamise suunas.

Loe edasi siit https://mondo.org.ee/kliima/

Birmas toetame šani vähemusgruppi kuuluvate laste ja noorte haridusteed ning külakogukondade arengut läbi päikeseelektri süsteemide paigaldamise. Külad ja kogukonnad, kes siiani on elektrita läbi ajanud, on samas oma arengus takerdunud just selle puudumise taha. Nii toetame kliimasõbralike lahendustega kogukondade arengut ja külalaste haridusteed.

Maailmaharidus jagab teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Maailmaharidus on meie mõistes nii maailmakodaniku-, rahu-, inimõiguste-, keskkonna- kui ka säästva arengu haridus. Maailmaharidus on rakendatav lasteaiast gümnaasiumini ja ka mitteformaalhariduses ning seda saab koolis hästi lõimida erinevate õppeainetega.

Oktoobris 2020 avaldatud PISA uuringu andmetel peab ennast maailmakodanikuks 76 % Eesti õpilastest. 51% arvab, et nende käitumine võib mõjutada teistes riikides elavaid inimesi ning 49,6% arvab, et nad saavad maailmas esinevate probleemide suhtes midagi ette võtta. Küsimusele “Kui ma näen, kui kehvades oludes elavad mõned inimesed mujal maailmas, tunnen kohustust midagi ette võtta” vastas jaatavalt 58,1% õpilastest. Kõik välja toodud protsendid jäävad alla OECD keskmise, mis tähendab, et meil on arenguruumi.

Mondo Maailmakool viib ellu maailmahariduslikke tegevusi, mis toetavad koole, haridustöötajaid ja noori globaalsete teemade käsitlemisel. Mondo eesmärk on, et Eesti haridustöötajatel oleks teadmised, oskused, kaasaegsed meetodid ja materjalid maailmahariduse rakendamiseks oma töös ning laste ja noorte toetamiseks nende kasvamisel maailmakodanikeks.

Maailmakool.ee portaal sisaldab õppematerjale, filme, näitusi, külalistunde ja töötubasid, mis toetavad õppijaid globaalsete teemade analüüsimisel. Maailmakodanik tunnetab enda õigusi, kohustusi ja potentsiaali ning võtab õiglase ja jätkusuutliku maailma nimel ette teadlikke ning mõjukaid tegevusi.