Ghana

Kongo küla asub Põhja-Ghanas kõrbe piiril ja on traditsiooniliselt olnud põllumajanduslik kogukond. Kliimamuutused, viljatud mullad ja ebaregulaarsed vihmad muudavad aga põllumajandamise keeruliseks ja pered ei suuda end enam toita. Tööd on piirkonnas vähe ja elatakse peost suhu. Seega on külanaised väga tänulikud võimaluse eest uusi oskusi õppida, millega lisaraha teenida. Lisasissetulek investeeritakse peamiselt laste haridusse ja paremasse toidulauda. Usinamad korvipunujad on aga saanud lausa veevärgi oma majja panna – suur uhkus kogu perele!

Korvipunujate ühistu Yen Pang Basket Weavers sündis Kongo külas 2014. aastal, mil Mondo pakkus külanaistele võimalust õppida korvipunumist. Algselt 8 naisega mangopuu all alustanud ühistu on tänaseks kasvanud kahekordseks ning Mondo abiga kohandanud endale väikse maja, kus käiakse koos punumas. 2015. aastal saatsid nad Eestisse juba 350 korvi. Punujatest umbes pooled on lesknaised, kelle positsioon ühiskonnas on madal, valdav osa naistest on kirjaoskamatud. 2014. aasta sügisel viibis Kongo külas Mondo vabatahtlikuna disainer Triin Kordemets ja aasta hiljem Anne-Liis Leht, kelle koostööst kohalike meistritega on müügilolevad korvid sündinud.

Akanima liitus Yen Pang ühistuga selle alguses, kui naised korve veel mangopuu varjus punusid. Korvipunumine on oskus, mida Akanima on pea kogu oma elu harjutanud – seda õpetas talle tema ema. Tüdruku pere oli vaene, ning koolis ta käia ei saanud. Just punumine on see, mis on Akanimale elus võimalusi loonud. Täna on korvipunumine tema kümnepealise pere ainus sissetulek ning Akanima on eriti uhke selle üle, et see on võimaldanud tal oma lapsi kooli saata ja ka keskkooli diplomit saada. Akanima kõige lemmikum punutis on üks imeline vaas, mis on tema järgi isegi omamoodi kuulus. Kohalikud nimetavad seda mustrit Akanima vaasiks.

Kui Yaa Kumbee Yen Pang ühistuga liitus, ei osanud ta punuda. Teiste naiste juhendamisel said kiiresti selgeks mitmed punumistehnikad ja täna on tema jaoks lihtsad pea kõik korvistiilid. Yaa vaieldamatu lemmik on turukorv mustriga, mis kannab nime Bodsom. Yaa on lesk ja kasvatab üksi oma kuute last. Enne punumisega tegelemist pidi ta elatise teenimiseks reisima suurematesse linnadesse, mis tähendas, et oli sageli sunnitud oma lastest pikemaks ajaks eemal olema. Kongo külas asuvas ühistus punumine aitab tal oma lastele lähemal olla. Punumine on andnud talle kindla sissetuleku, mille abil suudab ta lastele peavarju pakkuda – selle üle tunneb ta suurt uhkust.

Bodsom on olnud Yen Pangi ühistu liige alates selle asutamispäevast. Talle on olnud suur rõõm näha, kuidas rühm on kasvanud väikesest mangopuu all punujate seltskonnast ühtehoidvaks kogukonnaks. Punumist õppis ta pärast abikaasa surma, kui tuli üksikemana leida viis, kuidas oma lapsi ülal pidada. Tänaseks on punumisest saanud tema peamine sissetulekuallikas – selle abil tasub ta lastelaste koolimakse ning katab pere igapäevased toidukulud. Bodsom on aastate jooksul koolitanud mitmeid teisi naisi, aidates ka neil saavutada paremat elujärge. Tänu oma hoolivusele ja abivalmidusele kutsutakse teda rühmas hellitavalt „ühistu emaks“.