Mondo jalajälg

Mondo kaardistas Soome kliimaeksperdi Miia Herzoni abiga 2019. aasta andmete põhjal organisatsiooni aastase süsinikujalajälje, kasutades MyClimate kalkulaatorit. Mondo aastane jalajälg on 312511 kg CO2-ekvivalenti. (Kasvuhoonegaaside jalajälge mõõdetakse CO2 ekvivalentides selleks, et ühe arvuga näidata paljude kasvuhoonegaaside kogust, millel on erinevad üleilmse soojenemise tegurid.) Keskmise eestlase süsinikujalajälg on 18 600 kg CO2 ekvivalenti. Niisiis on Mondo jalajälg umbes sama suur kui 16 keskmise eestlase oma kokku või 781 keenia elaniku oma.

Kõige suurema osa – 83,7 % Mondo süsinikujalajäljest moodustab transport, täpsemalt rahvusvahelised lennud. See on ühest küljest loomulik ja hädavajalik osa Mondo igapäevasest tööst – sihtriikide külastamine ning koostöö partnerorganisatsioonidega. Teisest küljest on kindlasti vajalik just selles valdkonnas leida lahendusi, mis viiksid Mondo lähemale süsinikneutraalsusele. 

Jätkusuutlikumaks tegutsemiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks oleme koostamas süsinikujalajälje minimeerimise plaani, mis on osa Mondo uuest strateegiast aastateks 2020–2025. Eesmärgiks on viia süsinikujalajälg võimalikult madalale. Selle osa, mida pole võimalik kõrvaldada, plaanime tasaarveldada läbi tasakaalustavate ehk offsetting programmide nagu näiteks Gold Standard.

Mondol on lisaks süsiniku jalajäljele ka süsiniku käejälg – see tähendab, et meie toetusprogrammid ja muud tegevused sihtriikides aitavad laiemas plaanis kaasa süsiniku jalajälje vähendamisele ning kliimamuutuste leevendamisele. Nii näiteks on tüdrukutele hariduse andmine pikas perspektiivis väga efektiivne viis inimkonna üldise jalajälge vähendamiseks. Kliimamuutustele leevendusi ja lahendust otsiv projekt Drawdown on ritta seadnud 100 kliimaneutraalsuseni viivat lahendust ja selles nimekirjas on tüdrukutele hariduse andmine kõrgel kuuendal kohal.

Peaaegu kõik 1980. aastatest alates tehtud teadusuuringud kinnitavad, et kõrgema haridustasemega naised abielluvad hiljem, saavad vähem ning tervemaid lapsi ja ka elavad kauem. Arvutused näitavad, et kui homme saavutataks üle maailma põhihariduse kättesaadavus kõikidele tüdrukutele, tähendaks see 1,5 miljardi võrra väiksemat elanikkonna juurdekasvu aastaks 2050.

Lisaks sellele on haridusprogrammidel ka muul moel positiivne mõju – mida rohkem on kogu maailmas haritud, uudishimulikke ning laia silmaringiga noori, seda suurem võimalus on meil inimkonnana suurtele väljakutsetele – nagu näiteks kliimamuutus – ka lahendusi leida.