30.05.24

Üleujutused Keenias ja küsimused kliimaõiglusest

“Te tõite meile vihma ja see on väga hea märk,” ütlesid meile oktoobris Lääne-Keenias asuva Kisumu piirkonna ettevõtlikud naised. Olime monitooringuvisiidil, et uurida, kuidas kohalikel naisteühistutel läheb ning millist tuge nad veel vajavad lisaks peagi saabuvatele päikeseenergial toimivatele toidukuivatitele.

Loe artiklit ka Postimehe teadusportaalist ning kuula pikemat vestlust Kuku Ilmaparandaja saatest.

Meie külastamise päeval sadanud vihm tunduski olevat tol päeval just see, mida oodati. Nimelt koondavad naisteühistud kohalikke naisi, et omavahel parimaid põllumajanduspraktikaid jagada. Keenias on 7,5 miljonit väikefarmerit, kelle peamiseks elatusallikaks on kodune põllulapp ning õigel ajal ja õiges koguses sadav vihm on taimede kasvamiseks teatavasti väga oluline.

Nüüd, mõni kuu hiljem, on paraku just vihm see, mis nende naiste sissetulekule ja saagile suure põntsu pani. Lisaks Kisumu piirkonnale on ühtekokku 11 Keenia maakonda 42st tabanud suured üleujutused, mis on kodudest lahkuma sundinud üle 56 000 perekonna, hukkunud on üle 267 inimese, kadunuid on üle 75 ning lisaks üleujutustest mõjutatud 380 000 inimesele on kaotatud tuhandeid koduloomi ja üle 60 teelõigu. Üleujutuste alla on jäänud kümned haiglad ning ligi 2000 koolihoonet.

Ida-Aafrikat laastanud üleujutused on seotud nii perioodiliselt esineva ilmastikunähtusega El Niño, kuid seekord on see võimendunud inimtekkelise kliimamuutuste tagajärjel. Ookeanide keskmine temperatuur on ka sel aastal püstitamas uusi rekordeid, mis ületab nii viimaste aastate kui 1982-2022 aastate keskmist ookeanivee temperatuuri. Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki, kuid keerulisemas olukorras on need ühiskonnagrupid, kes on juba niigi haavatavamas olukorras. Näiteks ekvaatori lähedastel aladel sagenevad kuumalained, äkkvihmad ja tormid. Kohalike kogukondade oluliseks sissetulekuallikaks on traditsiooniliselt põllumajandus, kuid ekstreemsed ilmastikuolud hävitavad saagi ja muudavad järjest uusi maa-alasid viljatuks.

Niigi keerulises olukorras olevatele ühiskonnagruppidele nagu üksikvanematele või madalama sissetulekuga inimestele on kliimamuutused seega eriti ränga tagajärjega. Kasvava rahvastikuga piirkondades on keeruline saada põllumajanduseks sobiv maa-ala ning see on tihtipeale nii väike, et sellest vaevu piisab oma perekonna ülalpidamiseks, veelgi keerulisem on väiksel põllumaal kasvatatuga saata lapsi kooli (näiteks osta kohustuslik koolivorm, vihikud, pliiatsid jne), osta vajalikke ravimeid või soetada muud eluks hädavajalikku. Sellises sotsiaalselt kindlustamata olukorras üleujutustesse sattudes on kadunud kümnetel tuhandetel perekondadel viimne pisku.

Ilmekaks näitajaks on riikide süsinikujälg. Vaid 3,8% globaalsetest süsinikuemissioonidest on pärti Aafrika mandrilt. Kui keskmise eestlase puhul on see 7,8 tonni, siis keenialasel 0,5 tonni. Keeniaga võrreldes on eestlased üle 15 korra saastavamad, ent kliimamuutustest tingitud tagajärgedega tuleb eestlaste asemel täna rinda pista hoopis keenialastel. Kui Eestit tabab põud või vihmasem suvi, siis saame kollektiivselt nende muredega hakkama, meil on sotsiaalsed garantiid ja ühiskonnana laiemalt mitmekesised sissetulekuallikad. Keenias ja paljudes teistes Aafrika riikides on olukord aga teine. Näiteks üksikvanema jaoks, kelle ainus sissetulek on tema põllulapp, võib üleujutuse hävitatud saak olla katastroofiliste tagajärgedega.

Toetame Mondoga kliimamuutuste tagajärgedes kannatavaid kogukondi mitmel viisil, näiteks eestlaste annetuste kaudu saame toetada igal aastal sadu õpilasi Keenias, Ugandas, Ghanas ja muudes riikides, et nende haridustee jätkumine ei sõltuks vaid vanemate sissetulekutest. Räägime siin koolivormidest, õppemaksudest ja kirjatarvetest üldhariduskoolides – näiliselt väiksed asjad, mis võivad muuta nii palju.

Üleujutused Keenias on viinud aga tuhanded pered olukorda, kus nad ei saa enam oma lapsi kooli saata. Noortel, kellele on iga päev haridust arvel, on see kriitilise tähtsusega.

Katki on infrastruktuurid, mis ühendavad maakondi ja teevad koolidele ligipääsu võimatuks ning hävinud on ka koolimajad ja lisahooned. Üks asukoht, mis alati üle ujutub on Ahero maakond, kus Mondo viib ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud keskkonnaprojekti ning üht digiprojekti. Ilmaolud on piirkonnas juba varemgi end looduse kroonina näidanud ning koolide katuseid lennutanud, nüüd on üle ujutatud põrandada ja väljakud. Üleujutuste tagajärjel väheneb puhta vee kättesaadavus ja levima hakkavad haigused.

Lapsevanemad ja õpetajad on ahastuses, sest pole teada, millal abi nendeni jõuab. Riigijuhtidele heidetakse ette kriisiks valmisoleku puudumist, kuid kes peaks tegelikult vastutama probleemide eest, mille on põhjustanud rikkamad riigid teiste arvelt elamise ja tarbimisega?

Vastus sellele küsimusele pole lihtne, kuid selge on see, et täna kannatavad kliimamuutuste tagajärjel need lapsed, emad, erivajadustega inimesed, noored ja paljud teised globaalse lõuna inimesed, kes pole kliimamuutuseid ise põhjustanud. Siinkohal räägimegi kliimaõiglusest, mis juhib tähelepanu, et kliimamuutustega on lisaks loodusteadustele tugevalt seotud ka eetilised ja õiguslikud küsimused.

Kuigi alati ei pruugi meile nii tunduda, siis meil Eestis on paljud asjad väga hästi ning oleme ühiskonnana jõudnud sinna, kus saame teisi vajadusel aidata. Kisumu piirkonna naisteühistud rõõmustasid vihma üle, sest see tõotas neile saaki, millest ise elada ja võimalusel ka lisatulu teenida. Oodatud vihm uhtus aga lisaks toidule ja rahale ära meelerahu ja kindluse tuleviku suhtes.

Teame Mondos, et need kogukonnad on sitked ja nutikad ning otsivad alati uusi lahendusi. Saame neid toetada, aidates neil neid lahendusi ellu viia. Olgu selleks siis uute nutikate põllumajanduslahenduste tutvustamine, laste koolitasude koormuse kandmine või näiteks tibude soetamine kanade ja munadega sissetuleku loomiseks.

Egle Küngas, Hanna-Marta Lunge

Pildil on St. Christopher’s Kolunga Primary School. Foto: CIVS Kenya

VAATA KÕIKI UUDISEID

Mondo toetab põgenikke mitmekülgselt nii Eestis kui partnerriikides

19.06.24

Tänasel rahvusvahelisel pagulaspäeval kutsume üles toetama neid, kes on pidanud põgenema oma kodust vägivalla või tagakiusamise eest.  ÜRO pagulasameti värske raporti järgi on nende inimeste arv kümne aastaga kahekordistunud, ulatudes tänavu 120 miljonini. Kusjuures 40% neist on lapsed ja noored, kelle jaoks see tähendab tihti ka haridustee katkemist. Põgenike arvu kasvatavad nii uued konfliktid kui
LOE EDASI
VAATA KÕIKI